Ando Kiviberg: Folgist, joomisest ja läbust

Tänavuse Viljandi pärimusmuusika festivali järelkaja keerleb peamiselt kahe teema ümber: vabalava asukoha muutus ning napsised noorukid linna peal. Festivali põhilisest — väärt pärimusmuusikast — teavad rääkida need, kes kohapeal olid ning osa said.

Niisiis, miks muutsime vabalava asukohta ning mida teha valdavalt alaealiste napsisõpradega, kes ühelegi kontserdile ei jõua, küll aga festivali kontserdipaikade ümbruses lärmi löövad?

Korraldajatena teeme omalt poolt kõik, et pärimusmuusikast tuleksid osa saama inimesed, kes tahavad sõbralikult, rahumeelselt ning alkoholiga liialdamata nautida head muusikat ja festivalimelu. Paraku meelitab neli päeva kestev pärimuspidu kohale ka neid, kes mõistavad „folkimise“ all karistamatut läbustamist idüllilise väikelinna südames, mille vältel ei hoolita kellestki ega millestki.

Roheliselt lavalt tasuta kostev muusika on üksnes mugav „tapeet” kõigele muule. Iga-aastane politseistatistika tõestab ilmekalt, et festivali ajal liigub Viljandis aina enam alaealisi alkoholi kuritarvitanud inimesi ning vähim, mis me teha saame, on hoida nende eest kaitstuna oma kontserdipaigad.

Kõik, kes te vabalava asukoha muutmise eest festivali meeskonda ning mind kirute ja kõikvõimalikes alatustes kahtlustate, ei ole ilmselt endalt kordagi küsinud, mida tunneb muusik, kes usub, et rohelisel laval üles astudes tema etteastet ka kuulatakse ja tähele pannakse — kuid kes püünele astudes avastab, et platsil annavad tooni purjus lällajad, kes tema musitseerimisest lihtsalt üle lõugavad.

Festivali korraldav Eesti Pärimusmuusika Keskus ei soovi hoolimatute lontruste purjutamist tasuta „pärimustapeedi” pakkumisega hubasemaks muuta. See oli peamine põhjus, miks tõime rohelise lava sisehoovi, kus me suudame tagada avalikku korda ning piirata autute inimeste võimalusi esinejate ning muusikast tõeliselt hoolivad kuulajate meeleolu rikkuda. Seal ei ole võimalik terroriseerida inimesi, kes pärimusmuusika järgi tantsida või sellele kaasa laulda soovivad.

Muide — kogu festivali vältel kestnud politseioperatsioon ei ole ühelgi aastal tuvastanud ühtegi purjus alaealist ega ole pidanud toimetama kainenema ühtegi isikut kontserdipaikadest. Küll aga on seda tehtud ohtrasti rohelise lava ümbrusest ja toidutänavalt. Kas tasuta vabalava (ja sellega kaasnev vaba õhkkond) annab õiguse lugupidamatuks, hoolimatuks käitumiseks? Ei anna.

Me toome kohale prügikastid, kuid inimesed loobivad on rämpsu maha. Me toome kohale tualetid, kuid siiski on „folkijate“ hulgas terve rida geeniusi, kes õiendavad oma häda kempsude läheduses asuvate maja hoovides, põõsastes või lausa keset muruplatsi. Ma ei usu, et keegi peaks folgi fiilingust rääkides silmas sellist „vabameelsust”.

Arvestades ülaltoodud kaalutlusi vabalava asukoha muutmise kohta, millist nõu te korraldajatele annaksite? Kuidas hoida festivali alalt eemal inimesed, kes soovivad loomastuda?

Kui leiaksime toimiva lahenduse, paneksime rohelise lava rõõmuga lauluväljakule tagasi, sest Eesti Pärimusmuusika Keskus soovib propageerida pärimusmuusikat ning seda tasuta kontsertidega rohelisel laval teha on hiilgav võimalus. Ainult et lällamist, kaklemist, risustamist ja mõõdutundetut pummeldamist ei soovi me küll kuidagi toetada.