Koristusaktsioonile eelnenud prügilate kaardistamise töö oli aeganõudev ja põhjalik ning usutavasti üllatas korraldajaid endidki tõsiasi, et ebaseaduslikke prügikohti on nii palju. Ühelt poolt kõneleb see inimeste hoolimatusest, samas aga ka sellest, et senine prügi ladustamise süsteem ei ole olnud kuigi inimsõbralik.

Pärast prügi mahapaneku kohtade kaardistamist tekkis aga juurde uusi reostamiskohti, justkui oleksid inimesed kampaania tegudeni jõudmise ootuses otsustanud vabaneda jäätmetest, mille metsa alla viimisega oleks muidu ehk viivitatud. Eriti kahetsusväärne on see, et loodust reostati veel “kaheteistkümnendal tunnil” pakenditega, millest vabanemine n-ö legaalsel teel on lihtsamast lihtsam.

Prügikoristuskampaania vahest kõige tähtsam tulemus võiks olla inimeste teadlikkuse suurendamine. Kes ise rämpsu koristamisel osalenud ja reostamise ulatusest aimu saanud, see ei viska kunagi lahtise käega maha kommipaberitki, ning loodetavasti teeb selgitustööd ka oma lähedaste ja tuttavate seas.

Need, kes kampaanias ei osale, võiksid ringi vaadata oma kodu ümbruses ning seal midagi ära teha. Kes aga tahab oma panuse anda, nendel hea tahtmise korral võimalik liituda veel ka viimasel minutil. Loodame, et võime Eestimaa uut, puhtamat palet nautida kaua. Suhtugem ärategijate töösse lugupidamisega.