Repliik: Ilves võiks vene keelt osata

BBC ajakirjanik Tim Whewell, kes teab president Ilvest juba viimase ajakirjandusliku töö päevilt, avaldas laupäeval loo, milles heietab oma äsjasest reisist Eestisse ja Venemaale. Eestis viibides külastas briti ajakirjanik ka meie presidenti, kelle öeldud lause osutus niivõrd tähelepanuväärseks, et kohalik venekeelne ajakirjandus sai sellest pikemaks ajaks esiuudise.

Slavofiilist Whevell küsis Ilveselt lihtsa küsimuse: miks ei räägi Ilves vene keelt, kui rohkem kui veerandile tema riigi elanikkonnast on see emakeeleks? Ilvese vastus oli konkreetne: president ei räägi vene keelt seetõttu, et see tähendaks nõukogude okupatsiooni brutaalsusele allavandumist, sest venekeelne elanikkond asus Eestisse elama seoses okupatsiooniga.

Maailm on aga tänapäeval väike: mida öeldakse ühes ilma otsas, kõlab kiiresti ka mujal. Ja loomulikult keskendus venekeelne press sellele ühele lausele. Briti kolumnisti loo lõpuosa, kus kritiseeriti ka kaasaegset Venemaad ning näidati Eesti “jäiga” positsiooni suhtes üles teatavat mõistmist, kajastamist ei leidnud. Mõte, et “president keeldub okupantide keelt rääkimast”, sobib kulutule süütamiseks ju palju paremini.

On arusaadav, et Ilvesele ei pruugi inimesena vene keele õppimine ja rääkimine meeldiv olla. Väliseestlasele võib vene keel sümboliseerida sunnitud põgenemist okupatsiooni eest ja kaotatud kodumaad. Kuid paraku kehtivad presidendi suhtes nõudlikumad reeglid. Nii jäik positsioon ei sobi kokku presidendi institutsiooniga, mis peaks esmajärjekorras ühiskonna pingeid maandama.

Natuke aega tagasi kuulsime, et president on asunud prantsuse keelt õppima. Kas sellega aktsepteerib ta kõiki giljotiiniterade abil korda saadetud veriseid koledusi? Vist mitte. Nii ei tee ka vene keel kellestki vastavalt okupanti või okupatsioonile alistujat. Väliseestlasest presidendi asumine vene keelt õppima oleks suuremeelne žest, mida meie sisepingetes ühiskond praegu vajaks. See ei oleks mingil juhul nõrkuse, teise riigikeele peatse saabumise või allavandumise märk — see näitaks hoopis tugevust ja komplekside ületamist.

See näitaks ka riigi küpsust. Presidendi otsus asuda vene keelt õppima ei oleks teretulnud žest mitte ainult siinsele venekeelsele elanikkonnale, vaid näitaks solidaarsust suurema osaga eestikeelsest kodanikkonnast — pidi ju suurem osa eestlasi selle keele kunagi samuti ära õppima. Ega keeleoskus pole kelleltki veel tükki küljest võtnud ega takistanud selga rahvuslikult sirge hoidmast.

Kuid võib-olla oli BBC loos tegu kontekstist välja rebitud lausetega ja juba ette kriitilise positsiooni võtnud autori isikliku muljega? See on tõenäoline — ent seda enam hämmastab presidendi kantselei tegevusetus selle uudise kommenteerimisel. Kohalikus venekeelses meedias nii suuri laineid löönud loole oleks oodanud kohe selgitavat pressiteadet. Muidu võib jääda mulje, et peale vene keele eitamise ei jälgita ka kohalikku vene pressi. Samuti on üllatav vaikiv eeldus, et eri riikide meediakanalitele võib erinevaid seisukohti edastada.