Kuna selline olukord tabab inimesi ikka ootamatult, siis ei osanud algul arvatagi, kui suur jama sellest tuleb. Selgus, et hoolduslehel olles makstakse töötasu täies ulatuses kinni ainult 14 päeva. Kuigi olukord oli kuu aja jooksul ühesugune ja meie seda muuta ei saanud: emme oli ikka haiglas ja mina lapsega kodus.

Kodus oldud päevade eest maksti mulle kokku tuhat krooni ja lasteraha saime üheksasada krooni. Jaanuaris ma palka ei saanud naine sai 60% palgast, mis oli siis kaks tuhat krooni. Olgu siinjuures öeldud, et elame üürikorteris, see tähendab, kuus tuleb maksta kolm tuhat krooni pluss kommunaalkulud, mis talvel ületavad tuhande krooni piiri.

Et asjas selgust saada, helistasin sotsiaaltöötajale ja küsisin, mis siis saab, kui lapse ema peaks näiteks neli kuud haiglas olema? Et kas ma pean siis vargile minema? Vastus oli põhimõtteliselt, et jah, peaksite küll.

Tekib küsimus, miks üldse promotakse lastetegemist, kui riik ei suuda, ei taha või ei oska oma kodanike eest hoolitseda?