Keskerakond soovis sel istungil saada volikogu õnnistust kümneid miljoneid kroone neelava linna propagandakanali loomiseks. Kolm opositsioonifraktsiooni näitasid tol pikal istungiööl oma üksmeelt ja jõudu. Kuigi pärast 333 muudatusettepaneku läbihääletamist kiideti Tallinna digitelevisiooni loomine heaks, oli see Savisaare linnavalitsusele selge hoiatus.
Neljapäeval, 13. detsembril asub linnavolikogu arutama maamaksu, ühistranspordi piletihinna ja parkimistasu tõusu puudutavaid eelnõusid. Opositsiooni hinnangul soovib Keskerakond nende hüppeliste hinna- ja maksutõusudega lappida oma pankrotipoliitika tagajärgi, pistes selleks käe väga sügavalt tallinlaste taskusse.
Samal ajal tahab linnavalitsus suurendada niigi juba megasuuri linna propagandakulutusi enam kui kaks korda. Kui jätta meediakulud tänasele tasemele, siis saab hoida ära bussipileti hinna kerkimise ja pehmendada parkimistasu tõusu.
Maamaksu hüppelist suurendamist on Savisaar põhjendanud vajadusega viia Tallinna kanaliseerimine lõpule 2011. aastaks. Igati õige eesmärk, aga selle ülesande võttis endale juba mitme aasta eest AS Tallinna Vesi enamusaktsiate omanik. Nüüd selgub, et tegelikult tuleb see hoopis maksumaksjatel maamaksu tõusu kaudu kinni maksta. Tuletan meelde, et Tallinna Vesi teenib veehinna iga-aastasest tõusust sadu miljoneid kroone kasumit.
Keskerakondlik linnavõim on kõnealuste hinna- ja maksutõusudega arvestanud järgmise aasta linnaeelarve koostamisel. Tavaliselt on linnavolikogul olnud eelarve eelnõu menetlemiseks aega ligi kaks kuud. Seekord saatis aga linnavalitsus eelarve eelnõu volikokku alles novembri lõpus ja juba 20. detsembril on plaanis see vastu võtta.
Eelarve põhjalikum seletuskiri jõudis volinikeni aga alles lõppenud nädala teisel poolel. Pealinna aasta kõige olulisema eelnõu arutamiseks niivõrd lühikese aja jätmine on ilmselge sigadus. Selge on see, et Keskerakonna lubatud hoolimisest on linnaeelarve väga kaugel. Pigem tahab Savisaar tallinlasi koorida nii palju, kui vähegi võimalik.
Uuele pealinna eelarvele tuleb seda rohkem tähelepanu pöörata, kuna esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos on Tallinna eelarve sel aastal miinusesse jäämas. Aasta lõpuks jääb planeeritud tuludest laekumata tervelt 200-300 miljonit krooni, millest kõige suurema osa moodustab linnavara ebaõnnestunud müük.
200 miljonit krooni on mõne Eesti väikelinna mitme aasta eelarve. Kui Tallinnal on juba täna raskusi 6,9 miljardi kroonise eelarve täitmisega, siis on järgmiseks aastaks planeeritud 7,7 miljardi kroonine eelarve selgelt liiga suur.
Riik on järgmise aasta eelarve koostamisel arvestanud majanduse jahtumisega ja teinud eelarve väga suure ülejäägiga. Keskerakonna valitseda olev Tallinna linn seda aga teinud pole. Nii võib linnaeelarve heakskiitmine praegusel kujul tähendada järgmisel sügisel negatiivse lisaeelarve koostamist.
Kui linnavalitsus ei ole valmis kompromisse otsima, teeb linnavolikogu 13. detsembril taas rekordpika istungi. Isegi kui opositsioon teravat rünnakut ette ei võtaks, istub linnavolikogu koos väga pikalt, sest päevakorras on koguni 37 üliolulist eelnõu.
Keskerakondlasest volikogu esimees Toomas Vitsut ütles volikogu istungi päevakorda kinnitades, et nemad on vajaduse korral valmis istungit pidama kas või neljapäevast laupäevani, aga kõik vajalikud otsused võetakse kindlasti vastu. Sel juhul tuleb opositsioon pingutada pühapäevani, et vältida tallinlastele kahjulike otsuste jõustumist.
