Kiri: Kuidas tekkis Venemaa

Sellise pealkirja all võiks algata nüüdisaegse folkloori kogumise võistluse. Komisjoni soovitusena peaks lisama, et saadetavad muistendid ja lugulaulud peaks sisaldama sõnu ’kultuuritoomine’, ’vennalik abi’ ja ’vabatahtlikkus’. Sest ajalugu loovad riigid, teadagi, ise, paha on aga see, kui see solvab naaberrahvaid või, veelgi hullem, oma elanikke, põlisrahvaid. Kahjuks just sellega praegu Venemaa tegelebki.

NSV Liidus sündinud mäletavad kindlasti, kuidas me 1940. aastal „vabatahtlikult” liitriigi koosseisu astusime ja innukalt sellega seotud tähtpäevi tähistasime. Tänapäeva Venemaa rakendab taas „vabatahtlikkuse” põhimõtet. Juba on jõutudki selleni, et tatarlased ja marid liitusid 450 aastat tagasi vabatahtlikult Venemaaga. Viimased küll protestisid, et vabatahtliku liitumise käigus põletati 1552 Kaasan maha ja maa kattus laipadega. Järgnesid aastakümneid kestnud ülestõusud, mis vabatahtlikkusest siin juttu saab olla. Ei aidanud midagi. Tähistati!

Hiljuti kirjutas Venemaa president Vladimir Putin alla käskkirjale Udmurdimaa vabatahtliku liitumise 450 aastapäeva tähistamisele, mis tõi kaasa üsna pretsedenditu kohtuasja algatuse. Nimelt leidis kuus udmurti, et käskkirja allkirjutastamine sisaldab valeinformatsiooni ning vähendab nende rahvustunnet ja -väärikust. Põhjuseks asjaolu, et 2008 ei saa juttugi olla 450 aasta möödumisest Udmurdimaa vabatahtlikust astumisest Venemaa koosseisu, sest Udmurdimaad siis polnud, samuti mitte Venemaad — oli Moskva vürstiriik.

Teiseks ei saa juttu olla vabatahtlikust liitumisest, kui kohalikud rahvad alistati mõõga ja tulega. Kolmandaks: kui pidada 1558 oma maa ja vabaduse eest võidelnud udmurtide alistamise ja orjastamise aastaks, siis tuleks käskkirjast välja võtta sõna „vabatahtlik”. See sõna mõnitab udmurtide ajaloolist mälu ja on rahva väärikuse vähendamine.

Viiendaks tuleb Venemaa presidendi käskkirja pidada veaks, sest see sisaldab udmurtide rahvusliku diskrimineerimise ilmingut ja valeinformatsiooni. Nimetatud põhjustel nõudsid udmurdid kohtuhagis Venemaa ülemkohtult Venemaa presidendi käskkirja tühistamist, sest see on mõttetu, seadusandlusega vastuolus olev, sisaldab valet, on udmurtidele rahvuslikult solvav ja tekitab sallimatust.

Venemaa ülemkohus otsustas hagiavaldust mitte menetleda. Siis pöördusid udmurdid 2007 märtsis Venemaa ülemkohtu kassatsioonikolleegiumi poole. Nad leidsid, et Venemaa ülemkohtu kohtunik V. Zaitsev on rikkunud nende konstitutsioonilisi õigusi ja pole andnud võimalust oma õigusi kaitsta. Oma avalduses paluvad udmurdid toetudes Euroopa inim- ja põhiõiguste kaitse konventsioonile ja Venemaa konstitutsioonile ülemkohtu otsus tühistada.

Venemaa ülemkohtu kassatsioonikolleegium otsustas 31. mail 2007, et ei leia põhjust Venemaa ülemkohtu otsust muuta, sest kohtunik keeldus põhjendatult hagiavaldust menetlemast kui tsiviilasja. Vaidlusalune Venemaa presidendi käskkiri 450 aastapäeva tähistamisest hagejate õigusi, vabadust või seaduslikke huvisid otseselt ei puuduta. Sellepärast jättis kassatsioonikollegium ülemkohtu otsuse muutmata, hagejate kaebuse rahuldamata.

Nüüd saavad Udmurdi Vabariigi elanikud Venemaaga vabatahtliku ühinemise 450. aastapäeva tähistada ilma jutumärkideta. Mida teeme meie, kas õnnitleme?