Korruptsioonimaigulised susserdamised Tallinna linnale kuuluvate korteritega algasid juba 1990. aastate keskel Koonderakonna valitsemise ajal, mil tollane Kesklinna vanem Jüri Ott käivitas vanalinna eluruumide kantimise oma sõpradele. Kasutades lünkasid seadustes, töötati välja geniaalne skeem: linnajuhtidele usaldusväärne inimene või firma valis välja magusa vanalinnas asuva eluruumi. Linn andis selle nn tankisti rollis sundüürnikule, kes õige pea müüs korteri võileivahinna eest edasi selle tegelikule tahtjale. Nii said võimupartei verevennad ülikallid korterid sisuliselt mitte millegi eest.
Kui Ott oma koha kaotas, jätkas tema mantlipärija Elmar Sepp korteriäri täistuuridel. Kui vaadata Sepa CVd, võib öelda, et mehel on korteritega sahkerdamine lausa veres. Juba aastatel 1984-88 oli ta Tallinna linna Kalinini rajooni korteriosakonna juhataja ning järgmised kaks aastat pealinna eluruumide arvestamise ja jaotamise osakonna juhataja.
Jüri Mõisa linnapeaks oleku ajal pandi Koonderakonna korteriärile selge piir. Enamus tehinguid külmutati, osad vaidlused jätkusid kohtus. Kohtu ette tuli astuda ka Jüri Otil ja Elmar Sepal. Juriidiliselt olid aga korteritehingud korrektsed ja nii mõisteti Sepp õigeks, kuigi esimese astme kohtus jäi mees esialgu süüdi. Samas märkis kohus, et õigeksmõistev otsus ei pruugi kehtida kõigi kesklinna korterilugude puhul. Jüri Oti kriminaalasi lõppes aga süüteo aegumise tõttu.
Tänane linnavolikogu opositsioon kahtlustas juba ammu, et 2005. aastal sügisel ainuvõimu saavutanud Keskerakond keeras korteriskandaalis uue ilge lehekülje. Nimelt tõi Jüri Ratase linnavalitsus viimase pooleteise aasta jooksul linnavolikokku sadu linnakorterite otsustuskorras müüke sundüürnikele. Üldjuhul võis saada mõnekümne-ruutmeetrise korteri paari tuhande krooni eest.
Tänaseks on ajakirjanduse kaasabil paljastatud, et suur osa sundüürnikele antud kesklinna korteritest vahetas välgukiirusel omanikke. Selgus, et mõned korteri saanud sundüürnikud olid juba ammu kinnisvaramiljonärid. Odavamate äärelinna elamispindade puhul tuli sundüürnikel enne otsustuskorras müüki astuda aga Keskerakonna liikmeks.
Nagu eelmistelgi kordadel, on korteritehingute pealavastajaks väsimatu Elmar Sepp. Seekord siis Keskerakonna liikmena. Ega mehel vahet pole, kuhu parteisse ta kuulub. Peaasi, et rahus kesklinna korteritega sahkerdada saaks.
Sotsiaaldemokraadid ei sea kindlasti kahtluse alla, et linn ja riik peavad aitama mõnel tuhandel sundüürnikul päris oma kodu soetada. Omal ajal rakendati Tallinnas sundüürnikele mõeldud kolimistoetuse maksmine. On aga siililegi selge, et maksumaksja seisukohalt oleks tunduvalt õigem, kui linn müüks kõnealused korterid turuhinnaga maha, ehitades seejärel saadud raha eest sundüürnikele täiesti uued korterid. On ju ikka väga suur vahe, kas linn saab korteri müügist 2000 või 2 miljonit krooni.
Mõned kuud enne Riigikogu valimisi saatis Jüri Ratase juhitav linnavalitsus volikokku kinnitamiseks veel mitme kesklinna korteri odavmüügi eelnõud. Kuna aga järjest uued linnakorteritega sahkerdamise lood täitsid päevast päeva ajalehtede uudistekülgi, pandi uued tehingud kalevi alla.
Aprillis ametisse valitud uus linnapea Edgar Savisaar võttis need eelnõud volikogu menetlusest tagasi ja moodustas siis sel nädalal komisjoni kõigi kesklinna korteritehingute uurimiseks. Esmapilgul igati õige samm, aga põhjust rõõmustamiseks siiski pole. Kui vaadata komisjoni koosseisu, on enam kui selge, et tegemist on pseudokomisjoniga. Peamiselt keskerakondlastest koosnevast seltskonnalt ei tasu oodata tasakaalustatud hinnangut skandaalsele korteriärile. Mitte ühtegi opositsioonifraktsioonide esindajat komisjoni ei kutsutud. Ju siis Keskerakonnal on, mida opositsiooni eest varjata.
Kuigi äritsemine linnale kuuluvate korteritega on hetkel külmutatud, ei pruugi see veel kaugeltki lõppenud olla. Senikaua, kuni Keskerakond võimul püsib, võivad räpased tehingud iga kell taas alata. Miljoneid kroone väärt kortereid on linnal veel küll ja küll.
