Olen mitmes põhimõttelises küsimuses pidanud linnapea Jüri Ratasega maha tuliseid sõnasõdu. Samas tunnustan Jüri tööd linnapeana. Seda enam, et olen veendunud, et oma südames on ta alati tahtnud Tallinnale parimat.
Paraku on aga sellest tahtmisest tihti väheks jäänud, ja nii on Ratas pidanud kuulekalt täitma erakonna juhtide korraldusi ja rahastajate soove. Nii jäävad tema viissada päeva kestnud linnapea perioodi meenutama Sakala keskuse lammutamine, linnale väga kahjulik Harju tänava kinnistute ostutehing, raehoone asukohaga seotud skandaal ja uued räpased tehingud kesklinna korteritega. Ometi suutis Ratas noore ja sümpaatse inimesena võita paljude tallinlaste südamed.
Parteijuht Savisaar pole kunagi armastanud oma kõrval konkurente. Kõik noored, kes on saanud Keskerakonnas tuule tiibadesse, on õige pea parteist suure tüliga lahkunud või siis tasalülitatud. Selline saatus on tabamas ka Jüri Ratast. Kui esialgu andis Savisaar märku, et Ratas võib rahus linnapeana jätkata, siis mõned päevad hiljem saadeti mees siiski riigikokku.
Eelmisel reedel teleintervjuusid andes ei suutnud Ratas siira inimesena oma ilmselget pettumust varjata. On näha, et talle meeldib ja sobib linnapeaamet, aga partei, õigemini selle kõikvõimas juht on teisiti otsustanud. Kuuldavasti pakutakse Jürile pealinna meeri kohast loobumise eest lohutuseks riigikogu aseesimehe kohta. Kuigi näiliselt oleks tegu justkui karjäärihüppega, saab Ratasest nüüd teise liiga mängija. Kas oskate nimetada tänased riigikogu aseesimehed?
Kuigi Savisaare laskumine all-linna tõmbab Tallinna asjadele senisest rohkem avalikkuse tähelepanu, näitab see, et igavene teine on seekord oma saatusega leppinud ja ei looda enam väga valitsussse pääseda. Kes teab, kui kaua Keskerakond Tallinnaski võimul püsib. Maksis ju eelmisel korral Savisaarele linnapeakoha just tema enda erakonna fraktsiooni lagunemine volikogus.
