Kiri: Poes pole piima ja leiba

Mul on selline töö, et vahel jõuan koju alles kella üheksa paiku õhtul. Tihtilugu käin veel poest läbi, sest piim või leib või midagi muud sellist elementaarset on otsa saanud. Ja enamasti tulen ma koju tühjade kätega ning söön järgmisel hommikul seda, mida juhtub olema.

Sest õhtul kella poole üheksaks või üheksaks on pood tühi nagu mahajäetud kelder. Piima ei ole, kefiiri ei ole. Leiba ei ole üldse või on ühte sorti. Saiariiulilt vaatab vastu viimane kõigi poolt ärakäperdatud kuklipakk, väga võimalik, et üleeilne. Või pole saia üleüldse. Hakkliha on otsas. Kanaliha võib ka otsas olla.

Olgu öeldud, et ma ei ela mitte mingis mahajäetud maakolkas, vaid Tallinna kesklinnas, ja need poed, mis mulle tee peale jäävad, on Säästumarket ja Maxima. Vahel on viimases hädas käinud ka Keskturu kõrval asuvas Grossi poes. No ei ole! Kõik nimetatud poed on õhtuks põhilised toiduained, mida piim ja leib ometi on, viimseni läbi müünud.

Ma saan aru küll, et poed tellivad kaupa nii palju, kui nad müüa suudavad. Loomulikult ei soovi nad, et kaup seisma jääks. Aga kui ikka töö tõttu õhtupoolse eluviisiga inimesed peavad poest tühjate kätega koju minema, siis on midagi valesti.