Jaak Juske: Vitsuti vigurid pronkssõduriga
Keskerakond tahtis ümarlaua moodustamisega tabada kahte kärbest korraga. Kuna pronkssõdur asub Tallinna linna maal, tuli avalikkusele näidata, et linnavõimud otsivad probleemile lahendust. Ümarlaud aitas tuua kokku nii momendi vastased kui pooldajad. Loodeti, et nii õnnestub ehk lahvatanud pinged maandada, vähemalt riigikogu valimisteni. Kardavad ju savisaarlased kaotada oma peamist häältebaasi, vene valijate toetust.
Ümarlaud koguneb sel nädalal juba kuuendat korda, lahendustest on asi aga veel väga kaugel. Pigem on enamik eestimeelseid jõude ümarlauast irdunud ja nii on see muutunud otseselt või kaudselt Vene saatkonnalt suuniseid saavate poliitikute ja rühmituste areeniks. Näiteks ähvardati eelmisel ümarlaua kogunemisel Eesti võime ettearvamatute tagajärgedega, kui valitsus peaks Tõnismäel monumenti puutuma. Kõlab ju mässuähvardusena?
Nii on Keskerakond muutunud täna ümarlaual räuskavate vene poliitikute pantvangiks. Mõistlikku kompromissi seal enam vaevalt et tuleb. Pigem tahavad ümarlaual aktiivses enamuses vene poliitikud taastada igavese tule ja panna tagasi sinna väidetavalt maetud punaväelaste nimetahvlid. Õnneks on riigikogu valimised kohe ukse ees ja võib olla enam-vähem kindel, et pärast valimisi tahab Keskerakond ebameeldivast seltskonnast kiiresti vabaneda.
Midagi on ümarlauast siiski ka kasu olnud. Mõlema poole sõjaveteranide ühenduste ühisavaldusega õnnestus hoida ära järjekordsed kähmlused Tõnismäel 22. septembril.
Sotsiaaldemokraadid toetavad Tõnismäe mälestusmärgi ümberkujundamist kõigi Teises maailmasõjas langenute memoriaaliks. Sellekohase ideekonkursi viis Tallinna linn läbi juba 1995. aastal. Selle kompromissettepanekuga võiks olla nõus enamik pronkssõduri pooldajatest ja vastastest. Need, kelle eesmärgiks on kodurahu.
