Kui lehest lugeda oli, et president kätleb tänavu oma külalisi telgis, siis polnud mina ainuke, kes silmi pööritas ja irvitas. Võib vaid ette kujutada, kuidas soojapuhurid üles ütlevad ja külalised külmast kangeid käsid teineteise vastu hõõruvad, et suudaks oma kohmetanud kondid ikka presidendile pihku suruda. Või kuidas need puhujad naisterahvastel kleidisabad jalge vahele lidusse puhuvad, sallid minema viivad ja lakkimata soengutele äraarvamata kohevuse annavad.

No ei ole soliidne, ei ole. Lavastaja Rohumaa võib küll lubada, et puhureid on parasjagu ja tagavaraks ka, aga ilma vastu ikka ei saa. Mis siis, kui just selleks ajaks otsustab saabumata tali ikkagi tulla ja külmetab kolmekümne kraadini välja? Kas teil nii palju puhureid on? Nimetage seda talveaiaks, kui tahate. Telk jääb telgiks, aga telgi koht on mõnel joodikute summeril, mitte presidendi vastuvõtul.

Nojaa, seal Tartus ei ole ju ruumi. Teate küll, väike puust linn. Ülikool, raamatukogu teater, jõgi, mõni kõrts ja paar puumajakest, ega seal suurt muud ei ole. See Vanemuine on ju kah nii pisike, sinna ei mahu keegi ära. Mäletate ise, mis seal aastalõpuballil juhtus. Räägitakse, et naised olid üksteisel kleidisabasid küljest ära astunud ja ruumikitsikuse pärast nii kurjaks läinud, et läigatanud üksteisele šampanjat riiete peale ja näkku. Mehed seevastu nüginud üksteist küünarnukkidega ja polevat varjatumaid vasaksirgeidki ära põlanud, kui oli vaja riidehoiust mantlit kätte saada.

Osa külalisi olevat ballilt otse traumapunkti sõitnud, et murtud varbaluid paika sättida ja muhkusid puuderdada. Laine Jänese surnud rebane olevat ürituse totruse ja ruumikitsikuse kättemaksuks täiesti ära ribastatud. Kuivõrd tolle rebase näol olevat tegu Jänese lemmikmänguasjaga, võivat karta kohtulugu laiba rüvetamise pärast.

Kui juba telk, siis võiks selle ikka mõnesse tõeliselt regionaalpoliitilisse paika viia. Viige kuskile pärapõrgusse, kuskile karu p.se, pange püsti keset kesapõldu, et kohalikud joodikud saaksid vahtida, kuidas kõrged külalised, naistel kleidisabad vöö vahel ja meestel fraki alumine osa põlvini mullane, jalga jala ette tõstes poriseid vaovahesid pidi telgi poole komberdavad. Oleks väga rahvusromantiline ja vaieldamatult regionaalpoliitiline. Seda meie alles telekast vaataksime ja rõõmustaksime, et pursuid kah elu tõelist maitset tunda saavad.

Nii et käivad korra seal Tartus ära ja sellega on asi ühel pool. Paljud kindlasti jätavad minemata. Sellest pingviinide rongist ei saa niikuinii asja. No ei sõida niisuksed inimesed rongiga, ei sõida. Ja mismoodi see olekski? Loksuksid kaks tundi seal vagunis, võtaksid ajaviiteks napsu ja jõuaksid poolpurjakil ning täiesti kortsus kostüümidega sinna… kuuri või rehealusesse, või mis ta nüüd oligi.

Aga tõelist nalja hakkab saama siis, kui pingviinid lapsed kah kaasa võtavad, nagu Evelin tahab. Kätlemistseremoonia taustaks viskavad kolmesed ennast põrandale pikali, paariaastased teevad ettearvatult püksi ja tited saavad rinda. Nelja-viiesed kallavad mahlaklaasid oma riiete peale tühjaks ja hea vedamise korral rikuvad ka ema-isa riided. Vaat see oleks alles pidu.