Teie Majesteet, Teie Kuninglik Kõrgus, ekstsellentsid, daamid ja härrad!

Mul on suur rõõm tervitada Teid, Teie Majesteet ja Teie Kuninglikku Kõrgust teie riigivisiidil Eestisse. See suursündmus jääb tähisena kahe riigi suhete ajalukku. Eesti rahvas on Teie külaskäigu vastu võtnud suure sümpaatiaga.

Meenutaksin siinkohal ka ühte teist rõõmupäeva meie rahva ajaloolises mälus - 12. detsembrit 1918, kui tuhanded tallinlased tervitasid Briti laevastiku saabumist. Suurbritannia abi ja toetus Eestile meile nii raskes Vabadussõjas aastatel 1918 kuni 1920 oli hindamatu. Me peame kalliks Eesti vabaduse eest hukkunud briti sõjaväelaste mälestust. Neid meenutavad mälestustahvlid Tallinnas ja Portsmouthis. Austusena antakse ühele sõjalaevale, mis saabub Suurbritanniast meie laevastikku täiendama, admiral Cowani nimi.

Esimesed teated kaupmeeste seltsi tegevusest selles majas on pärit täpselt 600 aasta tagant — aastast 1406. Selleks ajaks oli Tallinn juba üle sajandi kuulunud Hansa Liitu ning mängis tähtsat rolli rahvusvahelises kaubanduses, eelkõige merekaubanduses. Muude hansapartnerite seast märgiksin siinkohal Londonit ja seda kinnitab ka raidkivi sealse hansakontori vapiga selle maja fassaadil. Laevad tõid meile mitte ainult kaupu, vaid siia asuti elama kõikjalt Euroopast, saabusid ideed ja uuendused. Tunnustatud õpingutekohaks muutus muuhulgas Oxfordi Ülikool. Ärivaimu ja avatust uuele tehnikale oleme me läbi sajandite näinud õitsemas Ühendkuningriigis ja seda püüame me hoogustada ka tänapäeva Eestis. Lisaks jõudis meieni teie juurest ka olulisi ühiskondliku mõtte saavutusi, mis mõjutasid Eesti rahva ideaalide ja väärtuste kujunemist.

Raskel võõrvõimu perioodil 1940. aastast andis meile jõudu pühendumus demokraatlikele väärtustele ja ideaalidele. Need võimaldasid meil seista vastu võõrale ideoloogiale ja vägivallale ning säilitasid poole sajandi jooksul vabaduseiha. Suurbritannia nagu ka teiste demokraatlike riikide mittetunnustamispoliitika Nõukogude okupatsiooni suhtes lisas meie inimestele meelekindlust. Me oleme tänulikud Ühendkuningriigile tuhandete meie põgenike vastuvõtmise eest, kellest said tublid kodanikud. Üks eestlastest on valitud ka parlamendi Alamkoja liikmeks.

Iseseisvuse taastamise järel me teadsime, milline on tõeline kodaniku väärtustele, õigustele ja vabadustele tuginev ühiskond. Kui veel lisada vabanemisel lahti pääsenud rahva loov energia, siis te mõistate, kuidas sündisid meie sügavad reformid, mis on pannud aluse tänasele kiirele arengule.

Dünaamiline on viimase 15 aasta jooksul olnud ka meie kahe riigi suhete areng. Kaubavahetus on jõudsalt kasvanud ja üldiselt tasakaalus. Ühendkuningriigi firmad on Eestisse investeerinud nii otse kui Põhjamaade kaudu. Eraldi tahaksin kasutada siinkohal võimalust Teie kaudu tänada Ühendkuningriiki ulatusliku abi eest mitmes eluvaldkonnas — kaitsejõudude ülesehitamisel, hariduses ja teaduses, politsei väljaarendamisel ja nii edasi. Real elualadel on meil töötanud ja oma kogemusi jaganud Briti eksperdid. Minu eraldi tänu kuulub Briti Nõukogule süstemaatilise ja energilise töö eest Eestis.

Praegune riigivisiit on kindlasti väga tõsine kinnitus Eesti ja Ühendkuningriigi suhete ulatuslikkusest ja lähedusest. Aga see tähistab ka uue suure etapi algust, kus meie kaks riiki teevad koostööd heade partneritena, kus sõna “abi” on enamasti juba asendunud sõnaga “koostöö” selle traditsioonilises mõttes. Ilusa sümbolina kuulasime mõne tunni eest Eesti Filharmoonia Kammerkoori oma Ühendkuningriigist pärit peadirigendi Paul Hillieri juhtimisel. Või näide hoopis teisest valdkonnast — kolme sõjalaeva ostmine Ühendkuningriigist. Eesti konkureeris oma ostusooviga teiste riikidega. Möödas on aeg, kus meie kaitsejõud pidid lootma oma tehnika osas valdavalt välisabile. Vaadates majanduse valdkonda, näeme, et Briti investeeringute pärast tuleb meil võistelda paljude muude maailma riikidega. Loodan, et meil valitsev ja rahvusvaheliselt kõrgesti hinnatud ärikliima toob neid siia üha rohkem.

Eesti on nüüdseks juba kaks ja pool aastat olnud NATO ja Euroopa Liidu liikmesriik. See on väga paljus kiirendanud ka meie kahepoolsete suhete arengut Ühendkuningriigiga.

Eesti on huvitatud nii NATO kui Euroopa Liidu suutlikkusest vastata meie aja väljakutsetele. Meie jaoks on väga tähtis, et mõlemad suudaksid tõhusalt panustada rahu kindlustamisesse, eriti maailma kriisikolletes ja meie naaberaladel. Eesti sõdurid seisavad kõrvuti Briti relvajõududega rahu hoides mitmel pool maailmas. Märgiksin siinkohal eraldi ära Afganistani, kus meie kahe riigi koostöö on saavutanud uue taseme. Usun, et Teie eelseisev kohtumine sinna varsti minevate Eesti sõjaväelastega on neile väga innustav kinnitus kahe riigi relvavendlusest. Afganistani rahvas vajab rahu ja stabiilsust, mis võimaldaks edasi liikuda ülesehitustööga, mida inimesed nii väga ootavad.

Eesti ja Ühendkuningriik on huvitatud Euroopa Liidu edendamisest ja mõjust maailmas. Me peame oluliseks selle ühe edukama ettevõtmise — laienemise — jätkumist. Tõsine väljakutse on Euroopa Liidu konkurentsivõime tagamine globaliseeruvas maailmas.

Teie Majesteet,

Eestis on Teid juba tervitanud paljud minu kaasmaalased. Meile on see riigivisiit tõesti väga oodatud sündmus. Homme seisab ees kohtumine Raekoja platsil, kus meie inimesed ikka on võtnud vastu oma erilisi külalisi ja on laule kuulanud ning laule laulnud. Teid tervitades annavad nad ühtlasi edasi ka oma parimad soovid Suurbritannia rahvale.

Lubage mul tõsta toost Teie Majesteedi ja Teie Kuningliku Kõrguse terviseks, meie väga hea sõbra Suurbritannia rahva terviseks.