Et inimestel ja lindudel pole suurt vahet, selles võib järjest sagedamini veeduda igas avalikus paigas. Ühistranspordis, pubis, tänaval — kõikjal surutakse mulle peale ülevaadet kaaskodanike elukäigust, mis jätab kaugelt varju „Mustamäe valsist“ tuntud read „Naabrite rõõmudes olen nüüd osanik…“

Vahel tahaks käratada: „Inimesed, ma ei taha olla teie offisis ega labarakatel, ma ei taha teada, millal Silveril kõvaks läks või Avel pilt kadus.“

Vähemalt kolmveerandil helistajatest ei ole midagi olulist teatada. „Ma olen bussis, kus sa oled, saaks õhtul kokku?“ Siuts-siuts! Hea küll ma olen täiesti valmis tunnustama, et inimesed tahavad ka niisama suhelda, suutäis sooja juttu on üleprahi asi, nagu ütles juba Švejk. Siutsugem. Aga miks peab seda nii tegema, nii et teiste kõrvad hakkavad s…vett jooksma? Kas inimesed ei suuda oma hääle valjust kontrollida? Saadaks nad äkki Panso-kooli hääleseadet õppima?

Ei! Olen sada protsenti veendunud, et enamik just tahavad, et neid kuuldaks.

Kusjuures veel tosin aastat tagasi, kui keegi rääkis tänavalt putkast, siis ta tõmbas ukse enda taga kinni, et kogu maailm tema asjadest ei kuuleks. Ja see küll ei olnud tingitud totalitaarse ühiskonna nuhkimishirmust.

Miks praegu teisiti on? Tegemist on osaga laiemast nähtusest. Kogu inimese elu on muutunud või muudetud esinemiseks. Inimesed ei taha tänapäeval enam olla lihtsalt normaalsed inimesed, kes teevad oma tööd, perekondlevad, suhtlevad omasugustega. Nüüd tahetakse olla midagi erilist. Inimese edevus on oh kui suur ja sellele massimeedia mängibki. Varemalt, kui tahtsid kuulsaks saada, pidid olema tugevam, targem, rikkam, ilusam, suurem -- ükskõik mida. Enam see nii ei ole. Nüüd piisab kuulsaks saamiseks, kui sind avalikult eksponeeritakse. Kui ka sinu täielikku keskpärast näiteks tv kaudu kõikidele näidetakse, oled kuulus. Sellel põhinebki reality showde menu, laiemas plaanis aga ka blogid, potcastingud jne.

Ent siiski ei mahu kõik reality-showdesse ega viitsi blogi kirjutada. Aga mobiiliga võib igaüks esineda. Mölised nii et ümbrus kajab ning oledki tegija valmis.

See on terror kaaskodanike vastu! Aga ma ei näe, kuidas saaks seda seadusega keelata. Ainus, mis aitaks, on avalik hukkamõist või füüsiline märkus.