Alateadvuslik viha Nõukogude korra, osalise venestamispoliitika ja suletud piiride vastu, lisaks teises maailmasõjas hukkunud pereliikmed ja siit Nõukogude võimu eest põgenejad, ongi see põhjus, miks vihatakse venelasi, aga kardetakse seda välja öelda (vähestel siiski see julgus isegi on, aga neid on tõesti vaid üksikuid ja pigem interneti kommentariumides).

Aga vihale on väljundit vaja, sest kui midagi hoitakse pikemalt enda sees, siis see tekitab frustratsiooni. Kõik me teame ju, et vihaga on hea millegi pihta virutada: kas siis jalaga vastu telliskivi, aga ettevaatlikult, et varvast ära ei lööks või siis rusikaga vastu lauda, aga jällegi nii, et ei peaks traumapunkti minema äralöödut kätt kipsi panema; kergem hakkab ikkagi.

Aga venelast ei lähe lööma, paljud kardavad isegi Lasnamäele või Koplisse jalutama minna (rääkimata Narva või Sillamäe külastamisest), sest meedia loob ju pidevat kuvandit, kui palju venelasi seal ikka elab ja kui ohtlik seal on. Tuleb valida ohutum variant, keda peksta ja selleks ongi Keskerakond! Kõik ju teavad, et Keskerakonnal on mingi leping parteiga Ühtne Venemaa, Savisaar on mitu korda käinud Venemaal, teatud gallupid näitavad, et Keskerakonda toetavad suures osas venelased, (samas jäetakse tähelepanu alt välja eestlaste suurem osakaal Keskerakonnast) ja kõigele lisaks ka Lasnamäele ehitatav kirik. No paremat tümitamisobjekti on raske välja mõelda!

Tegelikult piisaks kiusamiseks ja viha õhutamiseks ka vaid ühest põhjusest, kui meedia selle üles puhuks ja pidevalt korrutaks. On ju lihtne kiusata seda, keda kiusavad kõik teisedki. Tooksin siin võrdluseks koolikiusamise, sest ka sealne kiusamine on kambaka moodi, mida veavad ees tugevad ja millega lähevad kaasa teised, sest nad ei taha millegipoolest alla jääda tugevamatele.

Mille poolest erineb Reformierakonna (ja tema poolvenna IRL-i), ründed kõigi nende käes olevate vahenditega Keskerakonna vastu kooli vägivallast, kus isegi õpetajad (võrdluseks õigusorganid ja meedia) on tihtipeale kiusajate poolel? Ma ütleks nii, et isegi Stalinit ei ole mõnitatud ja sõimatud viimase 20 aasta jooksul Eestis niipalju kui Keskerakonda, aga mida on teinud Stalin Eesti kahjuks, teavad vast kõik...

Kuid millele mõtlevad ja mida teevad kiusajad? Kaitsevad kõrgepalgalisi retoorikaga, et neid, kes rohkem töötavad, ei pea maksustama, ehkki kõrgepalgalised teenivad oma tulu nende käest, kes reaalselt füüsiliselt töötavad. Aga need reaalselt töötavad inimesed lahkuvad reaalselt Eestist ja kes asuvad nende asemel tööle? Ehk meie lähinaabrid endistest vennasvabariikidest, sest üsna varsti on viisavabadus Venemaaga käes (mis retoorikat ka valitsus ei kasutaks, aga Euroopa Liidu seadused on meil ülemuslikud) ja siia hakkab valguma hulk parema teenistuse tahtjaid, kel oma keel ees ootamas? Ja rahvusriigi asemel, mida näiliselt paremerakonnad kaitsevad, tekib mingi muu moodustis. Ehk mispuhul nad hirmutavad Keskerakonnaga, tekitavad nad hoopis ise.

Hirmutatakse, et Keskerakond nõuab, et rikkad vähem teeniksid. Ei, soovime hoopis seda, et väiksema palga saajad saaksid oma töö eest rohkem ja inimväärsemat palka, sellest ka soov kehtestada astmeline tulumaks. Mitte selline astmeline, millega hirmutatakse, et pool teenitust võetakse ära, vaid inimlik – selline, millises maksusüsteemis väga paljud riigid elavad.

Näiteks paljud Eesti hinnad on võrdsed Soome hindadega, või on isegi kõrgemad, aga keskmine palk Eestiga võrreldes on Soomes neljakordne. Aga kuidas on maksudega – Soomes (lähinäitena) ju on progressiivne ehk astmeline tulumaks? Võrdluseks võiks tuua 10 000 euri ehk umbes 160 000 krooni aastapalga: Eestis makstakse selle raha pealt tulumaksu 21 protsenti aga Soome ainult 11 protsenti! Vahel olen mõelnud, kas ei ole hirm astmelise tulumaksu ees seotud hoopis võimalike astmeliste trahvide ees nagu on näiteks Soomes? Et mõni ülbe rahajõmm enda kiire suurekubatuurilise autoga ei peaks maksma vastavalt palga suurusele ka vastava rahasumma trahviks?

Levitatakse müüti, et Keskerakond kaitses venelasi Pronksiöö sündmuste ajal, ehkki ühtegi fakti ei lisata või on midagi välja mõeldud, mida püütakse tõe pähe levitada. See teenib sama, kiusamise eesmärki ehk siis mängitakse alateadvusel. Aga Pronksöö tekitamise tõttu (kes päriselt selles on süüdi, jääb pikaks ajaks teadmata, sest on kuulutatud riigisaladuseks), mille ajal purustati osa Tallinna kesklinnast, on nüüd paarisaja veterani ja mõne aktivisti asemel mitmed tuhanded, kes kesklinnas marsivad 9.mail. Saavutati hoopis vastupidise tulemus, kui populistlikult ette söödeti. Kas poleks olnud lihtsam rahvaga arutada, mida ja kuidas teha?

Näiteks mina isiklikult oleksin soovitanud Tõnismäe ümber kujundada okupatsioonipargis (seda enam, et kohe läheduses on Okupatsioonide muuseum), viinud sinna ka Lenini (asub Narva linnuse territooriumil ja on vaata, et suurim vaatamisväärsus seal) või mõne muu kuju, mis pärineb tumedadest ajajärkudest, piiranud alale ligipääsu ja suunanud pärast põhjaliku dialoogi veteranid näiteks Maarjamäele, kus on niigi stoiliselt seismas Suure Isamaasõja mälestusele pühendatud memoriaal ja kedagi see ei häiri ning mida isegi Jüri Liim ei taha õhku lasta.

Võrdleks meil harrastatavat poliitmeediat näiteks Eurovisooni lauluvõistlusega (Eesti laulu võiks tagasi nimetada endise nimega, sest Venemaal lauluvõistlust ju enam ei toimu ja Eurovisooni lauluvõistluse ümbernimetamine meil toimus hüsteeria lainel, nagunii paljud lood ingliskeelsed). Kujutage ette, et paari osavõtjat kiidetakse ajakirjanduse vahendusel üles, aga teisi tambitakse mutta, kuna laulja kõneleb eesti keelt aktsendiga või siis üldse mitte. Ei oleks ju normaalne, aga meie poliitmeedias nii just tehaksegi.

Olemegi nagu stagnaajas, et väheke teistsuguse pildi saamiseks tuleb lugeda välismaiseid lehti ja vaadata eestiväliseid telekanaleid, et vältida üheülbalisust. Preagu on internet vabalt kasutatav ja keeleoskuse korral saab erinevat infot hästi kätte. Soovitaksin teistelgi mujalt infot saada, meil näiteks Nõmme Raadiost, kus olen täheldanud, et rahvuslased räägivad paljuski sama juttu Keskerakonnaga ehk siis üsna paljud väited ühtuvad.

Vahe Nõmme Raadiol ja Keskerakonna nädalalehel Kesknädalal on vaid see, et kui Kesknädalat vahel tsiteeritakse mingi pisifaktivea tõttu, siis Nõmme Raadio on täitsa out, ehkki seal kuuleb targemat ja rahvuslikumat juttu, kui enamikes tuntud meediakanalites. See kõik toimub vast seetõttu, et alternatiivmeedia on seatud põlu alla, ehk siis: kui kiusata ei saa, siis ignoreerime täiega. Alternatiivmeediat ei nimetata kusagil, ehkki omavahelisi sõbrameedia uudiseid kajastatakse meelsasti. Valimisstuudiosse ja arvamusküsitlusesse neil asja ei ole. Mille poolest me siis erineme idanaaberriigi hillitsetust meediast? Kas vaid seetõttu, et meil ajakirjanikud ei lähe kaduma füüsiliselt?

Siia võib lisada mulje, et eraraadio- ja telekanaleid kannustab soov riiklike oponente sõimata vist reklaamitulu ja soodustused, mida neile tehakse. Kui näiteks telesaade sisaldab reklaami rohkem, kui saadet ja kedagi see ei huvita, siis tundub, et tegu on käsi peseb kätt taktikaga - riik ei puutu telekanaleid, aga teie sõimake meie oponente. Eks alkoholi reklaamimine mõnel juhul õhtuse filmi ajal, mil lapsed veel ei maga, näib olevat tasumine kuuleka meedia poolt liberaalse alkoholipoliitika eest. Lisaks paistab ka välireklaam olevat keelatud 40 päeva enne valimisi vaid seetõttu, et erakanalid saaks endale reklaamiraha, kaudne korruptsioon seegi.

Siinkohal oleks hea meenutada Ühtse Eesti Suurkogu ütlust, et valitsus tõstis mähkmete käibemaksu 20%-ni, aga ajakirjanduse käibemaks jäi 9%-le, ehkki seal on sitta rohkem, kui lapsemähkmetes.

Jõudes siiski tagasi alguse juurde, siis viimane kiususkandaal, sedapuhku kirik mängus, oli seotud jälle Venemaaga. Algas see suure lärmiga, mille eesmärk näis olevat virtuaalse pronksöö korraldamine, aga vajus siiski ära. Miks, eks seda teatakse vastavates poliitilistes tagatubades. Paljude jaoks piisab süüdimõistmiseks lärmamisest vastaval teemal ja kui öeldakse, et kaudsetest tõenditest ei piisanud Savisaare süüdimõistmiseks, siis ma seda ei usu. Minu teada piisas Reiljani süüdimõistmiseks küll kaudsetest tõenditest, kus üks nagu küsis raha ja teine seda nagu lubas, aga keegi midagi ei teinud. Kui midagi sellist on ka Savisaare kohta, siis miks teda ei võetud vastutusele? Isegi Jakunin, kellelt olla raha küsitud, sai vabalt Eestisse tulla ja keegi ei köhinud.

Kokkuvõtlikult ütleksin, et kohalikud venelased (andku siin muud slaavi keeli kõnelevad isikud andeks, aga eestlased panevad tihtilugu ühte kõik rahvusvähemused) on enamjaolt rahumeelsed Eestis elavad isikud, kes maksavad siin makse ja vahel on Eestile truumadki, kui paljud eestlased, kes jätavad kodumaa ning lähevad ära võõrsile. Venelased on siiski meile kultuuriliselt ja olemuselt lähemad, kui paljud Euroopa Liidu riikidesse emigreerunud Aafrika ja Aasia endised elanikud. Pole vaja venelasi vihata otse ega läbi Keskerakonna, nad on enamjaolt lojaalsed ja nendega peab ka arvestama, pole vaja viha õhutada. Jõuga armsaks ei saa, see peaks meile selge olema, sest vaatamata kõikidele venestamiskatsetele läbi aegade oleme eesti keele säilitanud, pidagem seda silmas ka eestikeelsele õppele üleminekul. Tuletagem meelde, mida tegi Tõnisson, kui teda sunniti psalme pähe õppima – lasi kirikuhärrade kalkunite-tolkanite parve põhja.

Lõpetaksin oma arvamusavalduse algusega pöördvõrdeliselt: kui venelased ei armastaks meie riiki, hääletaks nad vene erakondade poolt, aga venelased armastavad Eesti riiki läbi Eesti Keskerakonna.

Andrus Tamm on Eesti Keskerakonna Narva piirkonna juhatuse uus esimees.