„Mõned head aastad tagasi oli Svitavy jaama ülemaks härra Wagner. Oli see aga tulehark, kes piinas oma alluvaid, kus aga sai, kuid kõige rohkem kiusas ta rööpaseadjat Jungwirti, kuni see vaeseke läks ja uputas end meeltesegaduses jõkke ära. Enne seda jättis ta aga jaamaülemale kirja, kus lubas teda öösiti kummitama hakata. Tõsijutt! Ja hakkaski kummitama.

Istub meie jaamaülem-vennike telegraafiaparaadi juures, äkki käib kell ja jaamaülem saab telegrammi: „Kuidas elad, kaabakas? Jungwirt“. Nii kestis nädal otsa ja jaamaülem hakkas vaimule vastuseks igasse ilmakaarde ametitelegramme saatma: „Anna mulle andeks, Jungwirt!“ Öösel toksis aga aparaat talle vastuse: „Poo ennast silla juures semafori otsa üles!“. Jaamaülem tegi, nagu kästud. Selle eest pandi naaberjaama telegrafist hiljem trellide taha.“

Telegraafi asemel on meil ammu kosmoseside ja internet koos kõigi sealt tulenevate boonuste ja puudustega, paljud asjad on jäänud aga samaks. Rahvastikuministrit pole meil juba ammu, küll on aga siiani üleval üsna uhke portaal rahvastikuminister.ee.

Uskumata eriti kummitustesse näib, et ometi täieneb see koduleht värskete materjalidega kogu aeg. Mingid artiklid ilmuvad seal vaatamata sellele, et ministrit ei ole – kahtlemata on olemas õhkõrn võimalus, et mõni olnutest on oma rolli niivõrd sügavalt sisse elanud ega saa sealt enam kuidagi välja.

Keegi Holmogorov kirjutab seal käesoleva aasta märtsis latgalitest ja Venemaal elavatest venelastest, kajastatud on isegi Igor Taro seiklused Pihkvamaal. Huvitav, kes seda kummitusministri saiti üleval peab? Kas endisest hoost samuti kummituslik maksumaksja?

Tegelikult võtab see aga üsna kõhedaks ja teeb nõutuks – kui paljud valitsuse ja kõikvõimalike ametite veebilehed on sarnasel automaatrežiimil? Kui paljud lehed annavad aru ja edastavad korraldusi, et toimivad ja jätavad igati elusa mulje ka siis, kui omanik on ammu teispoolsuses?

Võimalusi on palju ja välistada ei saa ka seda, et arvutid ongi meie tegeliku elu juhtimise ja korraldamise juba üle võtnud ning kõikvõimalikud ametnikud ongi olemas toimunud pöörde varjamiseks?! Aga tegelikult on need arvutid kellegi poolt programmeeritud ja selles näitemängus võibki tõeks osutuda kalambuur, mille kohaselt eluteatri kõige tõsiseltvõetavamaks kohaks on päris teater, sest seal askeldavad vähemalt profid.