Andres Putting: Eesti — mitte ainult eestlastele

Valitsusel, poliitikutel ja ennast rahvuslasteks pidavatel tegelastel tasuks jaanalinnu mängimine lõpetada ja endale tunnistada, et Eestis ei ela ainult eestlased.

2000. aasta rahvaloenduse andmetel saadi rahvaarvuks 1 370 052 inimest, neist 422 504 teiste rahvuste esindajad. Venelasi elab meie kodumaal toonase loenduse andmete järgi 351 178. See ei ole sugugi väike arv. Pole mõistlik ja õiglane neid inimesi ignoreerida või blokeerida — kuigi nimel just seda praegused poliitikud paraku teevad.

Täiesti õigus oli viimati Edgar Savisaarel, kes ütles otse välja, et taasiseisvumispäeval jäi osa meie riigi kodanikest lihtsalt märkamata. Uhke sõnaühend „märkamisaeg“ jäi pelgaks sõnakõlksuks. Ometi elab ja hingab, rõõmustab ja kurvastab see osa meie riigist koos meiega. On arusaamatu, miks peetakse nende „kottimist“ lausa riigi tasemel auasjaks.

Ei meenu küll, et kuskil võinuks öölaulupeo reklaami näha või kuulda venekeelsena. Pärast kõiki neid tahtlikke unustamisi, tegematajätmisi, kottimisi ja metsaläinud integratsiooni ei jäägi sellel ligi poolel miljonil inimesel muud üle kui valida suurriigi lipp ning seda demonstreerides teha nähtavaks enda olemasolu.

Kurvaks teeb see, et suures Gruusia aitamise tuhinas unustame täiesti ära oma kodumaalased. Meie kõikide kõrval elab mölakatest eestlasi ja intelligentidest venelasi, muidugi ka vastupidi. On viimane aeg märgata neid, kes seda väärivad, ning lõpetada see okseleajav vahetegemine rahvuste vahel ja suure vaenlase otsimine.

Rahvastikuminister aga võiks kauge Kanada asemel aga hoopis lähemal riigi raha raisata ning keskenduda rohkem kodus toimuvale. Eesmärk saab ometi olla ju ainult see, et me kõik saaks siin rahus elada ja ei peaks Gruusia kombel ühel päeval avastama, et riik on kildudeks pekstud — nagu kauplusevitriinid aprilliöödel pisut enam kui aasta tagasi.