Tunnistan ausalt üles, suure bussiettevõtte juhina olen hommikuti oma last kooli viinud siiski autoga. Põhjus on väga lihtne – Balti jaamas asuvas Harjumaa maakonnaliinibusside alg- ja lõpp-peatuses pole tänini loodud inimväärseid tingimusi. Tegelikult pole seal muidugi üldse mingeid tingimusi, on vaid lage väli ja kahtlane kontingent. Ja ma ei suuda oma last ses keskkonnas bussi ootamas ette kujutada.
 
On rusikareegel, et ühistransporti kasutatakse vaid juhul, kui ta on reisijale sobilik (või enam-vähem sobilik) oma kellaaegade, marsruudi, sageduse, hinna ja kvaliteedi (mugavus, turvalisus, puhtus, soojus, teeninduskvaliteet) suhtes. Üsna suur osa ühistranspordist on aga ka bussi oote- ja ümberistumisalad. Tänane olukord on alla igasugu arvestust – inimesed peavad (ka talvel) ootama bussi kesk lagedat platsi, lähim WC asub aga kurikuulsas jalakäijate tunnelis! Kas seda saab nimetada inimestest hoolimiseks?
 
Ajalooliselt on välja kujunenud, et rahvaarvult suurima maakonna, Harjumaa elanike bussipeatus asub Balti jaamas. Ja seda võetaksegi täiesti enesestmõistetavalt, vähemalt pole minu kõrvad juhtunud kuulma avalikku arutelu, et kus täpselt peaks asuma Eestimaa pealinnas harjukate bussijaam. Kuid kas see on ikka õige koht? Balti jaam asub tänase pealinna mõttes nurga taga, mere, Kopli-Kalamaja väikeelamurajoonide ja Vanalinna vahelisel mitte väga asustatud alal. Selgelt tõmbekeskuseks olev Tallinna kesklinn, kus saavad tööd ka paljud Harjumaa inimesed, jääb Balti jaamast üsna kaugele.

Plaane on tehtud...
 
Enne Solarise keskuse ehitamist tegid küll mõned bussivedajad juttu, et Harjumaa bussiterminal võiks olla ehitatava Solarise all, kuid sellest plaanist ei saanud asja. Kindlasti oleks olnud see kordades parem koht tänasega võrreldes. Hiljuti oli kuulda ja nähagi Kristiine terminali ideeprojekte, mis tundusid esmapilgul samuti ahvatlevad ja selgelt paremad kui tänane Balti jaam. Kahjuks selgus, et see oli pigem projekteerijate näpuharjutus, mis jääb paberile. Kuulda on ka jutte Ülemiste terminali kohta, aga tegelikult oleks seegi kesklinnast pisut eemal. Seega on üsna kindel, et harjukate bussijaam jääb vähemalt järgnevas viieks aastaks Balti jaama.
 
Niisiis oleme seisus, kus valikut pole ning see tähendab, et juba täna tuleks aktiivselt terminaliga Balti jaamas tegelema hakata. Esmajärjekorras tuleks tagada, et reisijail oleks kättesaadav elementaarne teenindustase – soe ja puhas ootesaal, piletite eelostu võimalus, jooksev info väljumistest-saabumistest ja ümberistumise võimalustest, istumisvõimalus, WC, toitlustus. Ühesõnaga mugav ja turvaline keskkond (kindlasti ilma täna Balti jaamale kuulsust toovate isikuteta).

Tõenäoliselt polekski palju vaja, esialgu piisaks ehk 5x10m või 5x20m soojadest, puhastest ja valgusküllastest ootepaviljonidest. Alles seejärel võiksin ma kaaluda, kas saata laps sügisel bussiga kooli ja kas käia kesklinnas ärikohtumistel ilma autota. Ning alles seejärel julgeksin ma suuremas pildis loota, et teisedki inimesed hakkaksid rohkem ühistransporti kasutama. Päris kindlasti suureneks ühistranspordi kasutamine, tekiks rohkem piletitulu ja väheneks vajadus dotatsiooniks. Ja mis peamine – Harjumaa inimesed oleks õnnelikud!
 
Sest olgem ausad, kuni ei ole täidetud need ülalmainitud „rusikareeglid“, pole lootustki reisijate arvu kasvule, ükskõik kui uute ja mugavate bussidega me ka ei sõidaks. Või ehk linnaisad ja riigijuhid ei soovigi, et inimesed kasutaks rohkem ühistransporti ja jätaks me kõigi ühisele elukeskkonnale seeläbi väiksema ökoloogilise jalajälje? Paadunud optimistina loodan siiski, et päris nii see pole ja et veel enne peatseid kohalike omavalitsuste valimisi võtavad me tublid poliitikud asja kätte ja teevad selle väikse investeeringu ka ära!

(Autor on ASi Mulgi Reisid juhatuse liige.)