Andres Laidvee: Eesti mees kipub naabrimehe magamistuppa
Millest siis ikkagi tuleb see vihane lahmimine, kui hakatakse rääkima geide, bi’de või mõnel muul seksuaalvähemusi puudutaval teemal, näiteks homode partnerlusseadusest või siis isegi abielust? Mulle on jäänud siiamaani arusaamatuks, mis saab kahe mehe vahelises registreeritud kooselus halba olla? Vahe on ehk ainult selles, et kõigele muule on sellises suhtes lisandunud juriidiline vastutus oma tegude ja väljaütlemiste ees.
Tegelikult on ju asi väga lihtne — küsimus on lihtsalt stereotüüpides ja üldsegi mitte selles, kas keegi toodab ühiskonnale lapsi või ei.
Üks tavaline mees, keda on kasvatatud oma sisemist nõrkust macholiku välimuse taha varjama, ei kujuta järsku ette, et mõni teine macho võiks teda armastada ja tal võiks olla temaga mingi suhe. Sellised valed stereotüübid on hämmastavalt tugevalt rahvasse juurdunud. Siinjuures soovitan uurida teiste rahvaste kultuure. Ehk on Eesti ühiskond tõesti liiga macholik?
Seega on siis küsimus hoopis maitses ja meeldivuses ja ehk selleski, et eesti mees vajab tegelikult pisut rohkem armastust, vaatamata sellele, et meeste tegelikus mehelikkuses on viimasel ajal hakatud kahtlema.
Juhtusin mõni aeg tagasi kuulama Rein Taagepera vestlussaadet, kus ta mainis ära, et Eestimaa pole jätkusuutlik, kuna eesti mehed pole enam vastutusvõimelised. Lisaksin siia, et eesti mees ei ole ka suguliselt enam teab mis võimekas. Lisaks kipub eesti mees ronima naabrimehe magamistuppa, uurimaks kellega too magab, kas mehe või naisega?
Seega siis, austatud heterod, enne kui homosid maha tegema hakata, tuleks vaadata ennast ja küsida endalt, miks ikkagi Eestimaa pole jätkusuutlik? Kas selles ikka on süüdi ainult homod, kes on eksisteerinud niikaua, kui on olnud siin maamunal inimene või on asi milleski muus?
Mulle, näiteks, ei meeldi enamus omasoolisi, aga ma ei halvusta neid. Enamus Eesti mehi tegelikult ei ole ilusad. Ehkki ilu pidi olema vaataja silmades ja samas pole ilu ja seksuaalsus tegelikult sünonüümid. Sellest räägivad ka eesti naised, kes on välismaalastele mehele läinud. Ja need mehed tulevad Delfisse homosid kritiseerima… Milleks? Vaadaku kõigepealt ennast kriitilise pilguga üle. Neid kommentaare lugedes kipub vägisi pähe mõte, et ehk ongi meie rahvas tõesti väärt valitsust, kes 100-miljonilisi klaasriste ja miljonilisi peldikuid ehitab…
Inimesed, olgem sellised, nagu oleme! Mida see ikka muudab, kui ütleme, et heterod on normaalsed ja homod mitte? Las jääda igaühele vabadus olla nii „normaalne“, kui ta parasjagu on ja ise olla tahab.
Sest tegelikult ei saa ju ükski eesti mees ennast sajaprotsendiliselt normaalseks nimetada. Ehk vaevab mehi nende enda loodud machomaailm — püüame näida nendena, kes me tegelikult ei ole? Inimesed, olgem tolerantsemad igasuguste vähemuste suhtes, ka seksuaalvähemuste! Mitmekesine ja salliv ühiskond on kindlasti kestvam ja seega meile kõigile kasulikum. Enda ümber on võimalik sallida teistsuguseid ka siis, kui nende mõtteid ei jaga. Kõik me tahame armastada ja olla armastatud.
