Andres Anvelt: Häda mupo pärast
Kuidas kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksus saaks tegutseda nii, et tema nimes võiks kasutada ausalt politseilist sõnaühendit? Kindlasti ei võimalda seda mõningate poliitikute mõte saata mupo laiali, kõik lammutada ning selle ülesanded taas erinevate linnaametite vahel laiali jaotada. Sellisel juhul suureneks korruptsioonioht veelgi, kuna ahvatlustest tulvil karistusvõim häguneks erinevate linnaametite vahel ning korruptandid tunneksid ennast veel segamatult.
Mupo suurimad hädasid on tema erakonnastumine ja sellest tulenev ülikõrge korporatiivsus. Inimesed, kes seal töötavad, on peale professionaalse tegevuse seotud teineteisega ka erakondlikult, välistades suures osas sotsiaalse kontrolli, mis aga on korrakaitseasutuste põhiline sisekontrollielement. Teadmine, et sa mõistad hukka oma kolleegi kuritegeliku või kas või lohaka käitumise, võtab teise mõõtme, kui sa mõistad sellega hukka ka erakonna, millest sa tööalaselt sõltud.
Tallinna munitsipaalpolitseid hakati selle loomisest alates ehitama ühe erakonna personalipoliitika vundamendile. Kui võtta tänane munitsipaalpolitsei, siis on ligi pool seal töötavatest inimestest ühe ja sama erakonna ehk Keskerakonna liikmed, mis kindlasti vähendab olematuks mupo kui õiglase ja tasakaaluka korrakaitseüksuse objektiivsuse.
Ausalt öeldes pole vahet, kas sellise politseiüksuse moodustaks Reformierakond, IRL või ka sotsid. Häda on selles, et isegi formaalne erakonnastumine, parteiline koostegevus tööajal ja väljaspool tööaega ning tööalaste probleemide lahendamine n-ö parteriallorganisatsioonides toob koheselt kaasa korrakaitselise tegevuse devalveerumise.
Teine mupo häda on tema tegutsemise osaline seadusetus. Poliitiline vägikaikavedu Talllinna ja Toompea vahel, poliitiline jonn ja ärategemistahe ei ole lasknud juba aastaid reguleerida seadusandlikul tasemel kohalike omavalitsuste korrakaitseüksuste ja riigi politsei tööjaotust ning määratleda mupo õigusi ja kohutusi.
Põhja prefekt Elmar Vaher on muide volikogu ees mitmeid kordi rõhutanud, et Tallinna munitsipaalpolitseil on väga kindel roll Tallinna avaliku korra kaitsmises. Kes veel hakkaks tegelema piletijäneste, parkimisgeeniuste, koolisuitsetajate, jääpurikakasvatajate ja paljude teiste korrarikkujatega, kelle hulk Tallinnas ulatub kümnetesse tuhandetesse? Kas Põhja politseiprefektuur peaks hakkama kriminaalide ohjeldamise kõrval püüdma ka veel Tallinnas kohaliku tähtsusega paharette? Kindlasti mitte!
Koostööd riigi politseiga ei teeks kindlasti paremaks ka mupo lagundamine erinevate linnaametite vahel. Ehk siis — tasuks uskuda apoliitilisi spetsialiste ning reguleerida korrakaitseseaduses tulevikus ka selline kohalik korrakaitseüksus nagu mupo.
Ainult seadusega saaks panna mupo töötajatele erakonnakeelu, väljaõppekohustuse ja anda sinna kõrvale ka elementaarsed politseilised õigused, nagu näiteks õigusrikkuja toimetamine politseisse. Praegu peab riigi politsei raiskama oma ressurssi topelt ning tegelema ka munitsipaalpolitsei õigusrikkujatega, jättes samal ajal ehk reageerimata mõnele muule väljakutsele. Kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksuse selge seaduslik regulatsioon tõstaks kindlasti ka sellise üksuse autoriteeti linnakodanike hulgas. Ehk vääriks ta sel juhul ka sõna „politsei“ oma nimetuses.
Paljude Euroopa riikide pealinnade kogemus on näidanud, et kohalik korrakaitseüksus pole mitte suurlinna luksus, vaid hädavajalik töövahend, mille eesmärk on tagada kohaliku omavalitsuse regulatsioonide täitmine, linnaelanike heaolu ning seadusekuulekus. Selle korraldus sõltub aga tihtipeale linnavalitsuse oskustest ja tahtmisest — kas luuakse oma ainuvõimu tagav jõuüksus või tehakse pingutusi linnarahva heaks.
Tallinna mupo juhiga juhtunu on kurb näide sellest, kuidas korporatiivsus ja üheparteilisus liigub kindlas suunas — korruptsiooni poole. Mingeid järeldusi sellest, nagu näha, Tallinnas tehtud pole. Uue juhi määramisel ei vaevutud isegi formaalset konkurssi läbi viima, mis muide Kaimo Järviku puhul isegi toimus. Midagi head selline kaadripoliitika linnarahvale kaasa ei too ning ei taastu sellega ka mupo usaldus — ega Tallinna elanikud siis ainult ühte parteid kummarda.
Autor on Keskkriminaalpolitsei ja Politsekolledži eksjuht, sotsiaaldemokraatliku erakonna Tallinna piirkonna juht.
