Vaadates e-valimisi või paberivaba ARKi, siis võib tõesti öelda, et riik on üksjagu asju ära teinud. Aga kas oleks veel midagi, mida saaksime omaltpoolt ära teha, et meelitada Eestisse e-lahendustele keskenduvaid eraettevõtteid nagu Netflix või PayPal? Keskkond nende toimetamiseks siinmail on ju suurepärane.

Kuigi me soovime, et Eesti ettevõtted ekspordiks jõudsalt välismaale, võiks siia kutsuda ka maailma turuliidreid ja pakkuda neile võimalust Eesti kaudu oma tooteid müüa.

Miks mitte astuda samm edasi ja luua näiteks EASi juurde osakond, mis hakkas meelitama siia ettevõtteid, selgitaks meie maksusüsteemi ja aitaks aru saada õigusruumist. Sellest võiks kasu saada ka meie ettevõtted, kes saaksid omakorda alustada koostööd, pakkuda allhanget, arendust ja tugiteenuseid.

Kunagi ammu, siis kui oli veel populaarne sotsiaalvõrgustik Orkut, testiti oma uusi arendusi eestlaste peal. Seda põhjusel, et olime väga IT-lembesed ja meid oli piisavalt, et sobida uuritavaks hulgaks. Seega võiks Eesti olla atraktiivne ka teistele ettevõtetele.

Muidugi peaksime kodanikena olema nõudlikumad. On küll tore olla e-riik, aga see e-riik tuleks muuta loomulikumaks ja mugavamaks. Näiteks, mis kasu on uut ID-kaarti tellides eeltäidetud avaldusest, kui pean selle välja printima ja ametnik peab selle uuesti sisse trükkima?

Või teine näide: kui olen juba kord ennast riigiportaali mobiil-IDga sisse loginud ehk end tuvastanud, siis mille pagana pärast peaks avaldust täites oma andmeid hakkama uuesti ise trükkima, kui need on juba nii kui nii olemas? Paraku on palju näiteid, kus e-lahendus on justkui olemas, aga inimesed kas ei tea sellest midagi või on selle kasutamine piisavalt ebamugav, et keegi ei taha sellest midagi teada.

Kui me aga oleme otsustanud, et soovime olla edumeelne riik siis peaksime nõudma, et lahendused, mida maksumaksja raha eest välja arendatakse, oleksid läbimõeldud ja mugavad. Kui Steve Jobs oleks Eesti riigis vastutav IT-asjade eest, oleks ta need, kes nõuavad inimeselt liiga paljude klikkide tegemist või ebamugavas süsteemis tegutsemist, lihtsalt kabinetist välja visanud.

Meil on, mida õppida suurest maailmast ja meil on, mida arendada oma riigis. See viimane ei tähenda, et peaksime koheselt raha juurde külvama. Asju tuleb teha ükskord ja hästi.