Algatus Raha Lastele: linnavalitsuse argumendid Tallinna TV kasuks ei pea paika
Kohalik omavalitsus peab täitma kohalike omavalitsuste korraldamise seadusega talle pandud kohustusi ning mitte kulutama elanike maksudest kogutud raha tegevusteks, mis eelnimetatud kohustuste täitmisele kuidagi kaasa ei aita.
Makse maksavad kõik linnaelanikud, hoolimata rahvuslikust kuuluvusest või usutunnistusest ikka ühtemoodi. Ühesugused on ka meie vajadused - kõik soovivad, et nende lapsed saaksid käia soojas ja puhtas lasteaias, kus õpetajad ei pea muretsema oma töökoha säilimise või palgakärbete pärast. Kõik soovivad, et koolid oleksid korras ning lastel oleks võimalik käia huviringides ja -koolides. Omavalitsusepoolne toetus võimaldab hoida ringitasud piisavalt madalal ka vaesemate perede jaoks.
Kõik soovivad elada linnas, kus mänguväljakud ei ole vaid parkides, vaid ka koduhoovides, kus lapsed on turvaliselt vanemate silma all. Et teeremonti ei tehtaks vaid suurtel magistraalidel, vaid et ka linnaosades oleksid majadevahelised kõnni- ja sõiduteed läbitavad nii jalgsi kui ka autoga ja nii suvel kui ka talvel. Et puudega inimestele ja vanuritele oleksid tagatud erinevad tugiteenused. Et kodutud inimesed ei peaks oma elupäevi tänaval lõpetama, vaid ka neile oleks lootus paremale elupaigale ja et neil oleks soe peavari tagatud. Nimekirja saaks jätkata lõputult. Tallinna linn teeb kõigis neis valdkondades midagi, kuid see töö pole sugugi piisav.
Jah, kõigeks ei jätku raha, sest seda on alati liiga vähe. Omavalitsustele riigieelarvest ettenähtud summasid on alates 2009. aastast kärbitud. 2007. aastal eraldati KOV-le riigieelarves mittesihtotstarbeliste eraldustena 4,772 miljardit krooni, sellest haridusele ja sotsiaal- ning toimetulekutoetusteks ning saarvaldadele ning saareosaga omavalitsustele 3,334 krooni. 2008. aastal olid need summad vastavalt 5,219 ja 3,789 miljardit krooni; 2009. aastal 5,168 ja 3,737 miljardit krooni; 2010. aastal 4,697 ja 3,596 miljardit krooni; 2011. aastal 302,8 ja 230,5 miljonit eurot (4,738 ja 3,607 miljardit krooni). Lisaks sihtotstarbelised eraldused valdkonniti eri ministeeriumite alt.
Siinkohal vajab aga märkimist, et kärbitud on ka riigieelarve seda osa, mis on suunatud keskvalitsuse asutustele ning keskvalitsuse pädevuses olevate ülesannete täitmiseks. Keskvalitsus teostab oma ülesandeid erinevate ministeeriumide ja nende allasutuste kaudu tervishoid, keskkonnakaitse, majandus, sise- ja väliskaitse, haridus, kultuur jt valdkonnad on pidanud leppima kärbetega. Keskvalitsus aga ei kirjuta kohalikule omavalitsusele ette, kuidas see oma eelarvet koostama peab. Omavalitsus on eelarve koostamisel iseseisev.
Tallinna TV kontseptsioon ja otsus selle kanali loomise ja arendamise kohta võeti vastu 2008. aastal. Kui seda dokumenti vaadata , näeme, et ka majanduslanguse ajal, mil teisi tegevusi on edasi lükatud ja nende mahtu vähendatud, on siin paikapandud ajakavast suudetud kinni pidada. Veelgi enam, sellele projektile on leitud rohkesti lisaraha. Seda ajal, kui lasteaias käivate laste vanemad varustavad lasteaedu ise wc-paberiga, muretsevad lasteaedadele õppevahendeid ja mänguasju ning teevad seal vabatahtlikult remonti. Kärbitud eelarve kiuste on linnavalitsus leidnud rohkelt raha ühe eksklusiivteenuse jaoks, teiste teenuste (lasteaiad, koolid jt) finantseerimise vähendamist või lisarahade mitteleidmist põhjendab aga jätkuvalt kärbetega riigieelarvest.
Olukorrast ülevaate saamiseks võime lugeda Tallinna linna 2011. aasta eelarvet ja lisaeelarvet. Näeme, et lisaeelarvega suurendatakse Tallinna TV rahastust 1,15 miljoni euro võrra, 1,9 miljoni euroni. Samal ajal on näiteks Kristiine linnaosa eelarve 1,6 miljonit, Pirita linnaosal 1,3 miljonit, Mustamäe linnaosal 2,5 miljonit eurot. Põhikoolide ja gümnaasiumite renoveerimiseks ja soetamiseks näeb linnavalitsus ette 1,42 miljonit eurot (millest 848 107 tuleb välisrahastusest). Huvikoolide remondiks on ette nähtud 926 719 eurot (millest 819 667 eurot tuleb välisrahastusest). Puudega inimeste tugiteenusteks on kokku eraldatud 2,9 miljonit eurot, lisaeelarvega on seda vähendatud 2193 euro võrra. Isikliku abistaja teenuseid pakutakse 199 852 euro eest, töö- ja rakenduskeskuse teenuseid 154 347 euro eest. Kodutute öömaja ja varjupaigateenuseid pakutakse 119 515 euro eest, mis peaks piisama 60 kodutule. Kui palju aga on Tallinnas kodutuid? 2007. aastal arvati neid olevat ERR-i ansmetel 1000 ringis.
Tallinna linnal on olemas tasuta jagatavad ajalehed ja internetiportaal. Tallinna uudiseid kajastavad kõik ajalehed ning tele- ja raadiokanalid. Mingit takistust pole ka selleks, et linnas toimunud põnevate ürituste salvestisi ja ülekandeid teistes telekanalites näidata või interneti teel kättesaadavaks teha. Seda tehakse ju praegugi. Kanali kontseptsioon näeb ette kolm korda nädalas venekeelset uudistesaadet ning umbmääraselt muid saateid rahvusvähemustele. ETV2 näitab juba paar aastat väga häid venekeelseid saateid (Batareja, Treugolnik, Deistvui!), ning venekeelsete subtiitritega menukamaid saateid ETV põhikanali programmist (Pealtnägija, Puutepunkt puudega inimeste probleemidest jt).
Linnavalitsusest kõlanud arvamus, et kõik teised ajalehed, raadio- ja televisoonikanalid (sh erakanalid) avaldavad Tallinna linna ja selle valitsuses ja volikogus juhtpositsioonil oleva Keskerakonna suhtes pahatahtlikku väärat informatsiooni, ei kannata kriitikat. ERR-i kui avalik-õiguslikku organisatsiooni ei juhi mitte vabariigi valitsus, vaid ringhäälingunõukogu ja ERR-i kohustus on edastada tasakaalustatud infot nii oma elanikele kui ka riigist väljaspoole. Oli ju Terevisooni esimene valimistejärgne külaline Dmitri Klenski? Või oli see hoopis Sven Mikser? Mõlemad seal igal juhul olid ja oma mõtteid ja seisukohti avasid.
Tallinna linnavalitsus on viidanud ka sellele, et Helsingil on oma televisoonikanal. Kui jutt on Stadi TV-st, siis unustas linnavalitsus mainida, et Stadi TV on sisuliselt kodanikualgatusest sündinud ja linnavalitsusest ja poliitikast sõltumatu arendusprojekt. Seda arendatakse koolide, ühiskondlike ühenduste ja linnavalitsuse koostöös ning sisuks on võimaluse andmine igaühele oma mõtete avaldamiseks ja infovahetuseks. Helsinki Kanava aga on videote ja veebiülekannete avaldamiseks ettenähtud internetiportaal. Lisaks on Soome elatustase Eesti omast märksa kõrgem ning Helsingi eelarve Tallinna omast palju suurem.
Kokkuvõttes pole „Maha Tallinna TV! Raha Lasteaedadele!“ puhul tegemist väljaastumisega ühe konkreetse linnavalitsuse projekti vastu, saati siis ühe poliitiku või erakonna vastu. Tegemist on väljaastumisega kohaliku omavalitsuse suhtumise vastu oma ülesannetesse ja oma elanikesse – omavalitsus elaks justkui oma elanikest eraldi, jättes täitmata oma põhiülesanded ja kulutades aega ning raha eksklusiivteenuste arendamisele. Selline suhtumine puudutab kõiki linnaelanikke, hoolimata rahvusest, erakondlikust kuuluvusest või usutunnistusest. Raha linnakassasse tuleb ju linnaelanike maksudest, kaudselt terve Eesti maksumaksjate taskutest.
