Et kas solvasin Sind tahtlikult või kahtlustan kaalutletult.

Facebookist ja Postimehe kommentaaridest tead, et olen Sinu tempe ja tegusid kommenteerinud oma nime all ja täieliku vastutustundega. Sestap on loogiline, et pöördun Su poole avaliku kirjaga. Vastutuse võtan endale, mitte ei poe toimetuse selja taha.

Olgu alguses kohe öeldud, et olemata homo pean homodest lugu. Nagu paljude teiste, olid ka minu lapsepõlve lemmiknäitlejad Delon ja Batalov, lemmiklaulja Freddy Mercury, lemmikkirjanik Oscar Wilde. Linnar Priimäge pean üheks arvamusliidriks, kodanikuna soovin, et homode õigused oleksid kaitstud ja huvid esindatud.

Olles raudselt hetero sümpatiseerib mulle homoliikumise ajalugu. Mäletan, kuidas algul astusid kapist välja tuntud kujud ja teatasid, et on homod. Nad teadsid, millega riskisid, kuid teadsid, et ainult riskides oma hävingu hinnaga saavad nende järel välja tulla ka teised. Samm-sammult saavutasid homod mõeldamatu. Nüüd on homoliikumine muutunud ühiskonna loomulikuks osaks ja kirikukantslis jutlustav homo ei tundugi olevat pärit otse põrgust.

Au neile!

Au neile, aga mitte Sulle, sest see, mida Sina teed, ajas üle ääre paljude kannatuste karika. Miks? Kohe seletan, õrnas lootuses, et Sinu kui gei mõttemaailmas on säilinud mingi ühisosa ülejäänud maailmaga.

Inimesena Sa tead, et igal normaalselt mõtleval ja tundval inimesel on mõned mõtted, tunded ja seisukohad nii pühad, et nende ründamist peab ta rüvetamiseks. Nii on oma pühadused ka tervel rahval.

Juristina Sa tead, et seadus on väga leebe, kui osutub, et tegutseti afektiseisundis ja hädakaitse olukorras või provotseerituna. Provokaatoriks Sa kahjuks tahes-tahtmatult osutusid, provotseerides heterode raevu mitte homoseksualistide, vaid Su enda suhtes.

Kõik algas sellest, et Õhtulehes ilmus rasvane pealkiri: „Reimo Mets: „Kevadet“ pole tarvis ümber kirjutada, sest Arno ongi gei!“ Lugejad said šoki.

Võin Sind siinkohal natukene kirjanduslikult harida. Anton Hansen Tammsaare „Tõe ja õiguse“ II osa kohta on tõepoolest ilmunud üsna veenev käsitlus, kus Mauruse puhul on täheldatud jooni, mis on omased homoseksuaalidele. Nagu näed, ma ei väldi analoogseid võrdlusi, sest nii see on; aga Kevade Arno kohta oli Su ütlus lihtsalt räigelt solvav.

Paratamatult peab küsima, kas Sa oled Kevadet üldse lugenud või filmi näinud? Tundub, et ei ole, sest muidu teaksid, et Arno armastas Teelet. Kui Luts end Arno prototüübina raamatusse kirjanikuks sisse kirjutas, siis ta abiellus Teele õega. Mingist Arno homoseksuaalsusest ei saa seega juttugi olla.

Seega ei saa välistada kahtlust, et Arnot kui homo esitledes Sa provotseerisid heterosid teadlikult. Provokatsioon jätkus.

Haridusminister Tõnis Lukas oli enne Sinu räiget avaldust niisama naljatledes öelnud, „ei välista, et ka lähiajal ilmub välja mõni tark, kes soovib, et aetakse hauast üles ja kästakse tal ümber kirjutada „Kevade“ nii, et Arno, osa aega vähemalt, Teelega käimise asemel käiks ka näiteks Kiirega.“ Sa kuulutasid selle nalja peale sõja heterodele.

Õhtuleht kirjutas, et „Reimo Metsa sõnul võib asi minna kohtusse, sest ministri poolt väljaöeldu oli „vihavägivald““. Kuna Sa võtsid huumorit vihavägivallana, siis Sinu suust praegu kõlavana ja pealkirjades kirjutatuna on vihavägivald lihtsalt tühine sõnakõlks.

Sa valasid õli tulle edasi. Õhtulehes ilmus karjatus „Lukas astugu tagasi!“, milles teavitati, et „ootad ministrilt avalikku vabandust LGBT kogukonna ees, kuid leiab, et kõige õigem oleks ministril hetkel tagasi astuda oma positsioonilt.“

Mille eest? Selle eest, et Tõnis Lukas ütles, et „Eesti kooliõpikutes homoabielusid propageerima ei hakata“. Igas korralikus koolis räägitakse homoabieludest perekonnaõpetuse tunnis, aga Sina nõuad ju riikliku reklaamikampaaniat. Kas järgmisena on plaanis nõuda sama juba lasteaedadelt?

Lugejad olid Su rünnakust šokeeritud ning paljude reaktsioon on võrreldav afektiseisundiga, kus ei mõelda mida öeldakse ning öeldakse, mida tavaliselt ei mõelda. Seepärast toimuski Õhtulehe kommentaariumis maavärin ja purskas heterode vihavulkaan. Mitte homode, vaid Sinu suunas.

Paljud lugejad olid lihtsalt šokeeritud niivõrd teravatest rünnakutest Kevade Arno ja parima haridusministri suhtes. See mis toimus on võrreldav afektiseisundi, hädakaitse olukorra ja massipsühhoosiga. Tekib kahtlus, et Sa provotseerisid teadlikult. Palun kohtul kohtuotsuse langetamisel sellega arvestada.

Nüüd näitad end süütu kannatajana, keda on solvatud, rünnatud ja tahetud — oo õudust! — kogunisti tappa. Minagi nõuan surma, aga mitte Sulle. Nõuan seda, et meedias sureksid välja räiged provokatsioonid.

Tegelikult pole välistatud, et Sa jälgisid Õhtulehes toimuvat küünilise pilguga ning piltlikult öeldes lugesid komm-tonn, komm-tonn, komm-tonn. Ehk siis iga afektiseisundis kirjutatud kommentaari eest nõudsid mõttes tuhat ja mõne eriti terava eest poolteist.

Kui toimuv oleks Sind tõepoolest häirinud, siis oleksid pöördunud koheselt Õhtulehe poole nõudega, et kommentaaride kirjutamine peatataks ja solvangud kustutataks. Sa ei teinud seda. Õhtulehe artiklis „Seksuaalvähemused: Lukas astugu tagasi!“ on 250 kommentaari tänaseni alles. Millegipärast Sa pole nende kustutamist nõudnud…

Juristina Sa teadsid leimist, ehk siis sellest, et väljaanne vastutab. Aga kuna Sa ise toimetuse poole nõudega ei pöördunud, siis tekibki kahtlus, et Sa leidsid kullasoone. Nagu Kaval-Ants „Põrgupõhja uues Vanapaganas“, kes keset Vanapagana vihas süüdatud tulekahju hüüdis mõeldes kindlustushüvitistele „las põleb, raha tuleb! Las põleb, raha tuleb!“

Nüüd lased paista end süütu kannatajana, kes võrdleb end solvatud olümpiavõitjatega…

Juristina Sa tead, et tapmisähvardus on karistatav ainult siis, kui ähvardus on reaalne. Ringvaates ütlesid, et kahjuks pandi seadusesse komakoht, mis sätestas reaalsuse nõude. Kahjuks… Sinu kahjuks? Et iga pane-end-põlema ei lõpeks ütlejale tuleriidaga?

Solvangu eest peab maksma ainult siis, kui oleks saanud otsest materiaalset kahju. Tegelikult pole Sa mingit kahju saanud. Kes olid Su sõbrad, need on sõpradeks jäänud. Palju toetajaid oled juurde saanud. Töökohta pole Sa kaotanud. Midagi hullu pole juhtunud. Seega tuleb Sul kohtus kaaluda enne, kui hakkad andma valeütlusi.

Sa mainisid Ringvaates, et homosid on töölt vallandatud, sest nad on homod. Sa töötad advokaadibüroos. Ma pole kohanud meedias, et Sa oleksid kaitsnud ühegi vallandatu huve.

Sa oled saanud avaliku elu tegelaseks ja avaliku tegelasena soovitan Sul käituda vastavalt ja väärikalt. Avaliku elu tegelased ei jookse kohtute vahet arved näpus, nõudes komm-tonn-komm-poolteist. Suurkujud on väiklustest vaimselt üle ja huvipuudus on avalike elu tegelaste kättemaks nende solvamisele.

Mina näiteks olen üle sellest, kui Sinu Angel-klubi põrguinglid kukuksid kommentaariumis nüüd minu kohta karjuma — Siga! Pätt! Kaabakas! Tõmmale ta rattale! Pange ta põlema! Lööge ta maha! Riputage üles! Mina ei loeks Sinu kombel kokku komm-tonne.

Koertele vastu ei hauguta, hullude peale ei karjuta ja arst suhtub patsienti mõistvalt.

Sinu poolt tõstatud internetis leviv vaimne vägivald on loomulikult tõsine teema. Aga avalike elu tegelaste puhul ei ole see selline teema nagu neti räigused koolivägivallana. Sinu puhul ei olnud see vaimne vägivald, vaid lugejate spontaane reaktsioon.

Homode vabadused ja õigused on samuti tõsised teemad, aga ma ei pea vajalikuks Sinuga nende teemal pikemalt arutada, sest ei pea Sind tõsiseltvõetavaks arvamusliidriks. Tegelikult oled Sa kompromiteerinud homosid ülejäänud ühiskonna silmis, sest märgistasid liikumise märkidega, mida paljud homod koos Sinuga kanda ei taha.

Pean Sind kujuks, kes naudib oma kuulsust, mis kestab 15 minutit. Anna palun mind ka kohtu alla, kui leiad, et olen Sind millegiga solvanud. Mina ei ole Sind solvanud, aga kahtlustanud täiega.

Autor on lavastaja ja näitleja.