Aivar Vomm: Ka meil pole miski enam kindel
Tulete just Gruusiast, missugustes piirkondades viibisite ja mida nägite?
Viibisin nii Tbilisis, Goris kui ka Lääne-Gruusias. Kuna venelased asusid pommitama kõiki võimalikke punkte, olin kohalike sõpradega mägedes ja pärast lahkusin üle Türgi piiri.
See oli juba reede päeval. Loomulikult asusid nad ka pommitama kõiki sõjaväeosasid ning pommitasid puruks hotelli Senakis, Poti sadama, mis on Gruusia majandusedu alus.
Kõik teed olid täis Gruusia sõjaväelasi ja tehnikat, kes asusid kaitsma oma kodumaad. Iga grusiin, keda kohtasin, ütles, et kui saab relva, läheb kohe oma kodumaad kaitsma. Viimne kui üks: alates ärimeestest ja lõpetades taksojuhtidega. Nad pooldasid kõike samme, mida nende president oli astunud. Muide, presidenti pooldasid ka need, kes viimastel valimistel tema poolt ei hääletanud.
Gruusia rahvas on ühtne ja Venemaa ei suuda seda endale allutada. Aga okupeerida küll. Nähes seda üksmeelt ja vaprust ning kodumaa-armastust, tuleb pisar silma. Mõtled paratamatult, kas meie oleksime sellises olukorras sama üksmeelsed.
Mis saab Teie ärist Gruusias?
Esitaksin küsimuse nii, et mis saab üldse eestlaste, lätlaste, leedukate jt äridest, sest kui Lääs midagi praegu ette ei võta ja ainult räägib, siis hõivab Venemaa Gruusia ühe-kahe nädalaga. Tundes täielikku karistamatust, saabuvad nad ükskord ka meid karistama venelaste kiusamise eest.
Olete kuulnud Putini ütlust, et Nõukogude Liidu lagunemine oli suurim viga ja kui oleks võimalik, siis tema taastaks selle? Tänase Gruusia okupeerimise raames ei saa ainult loll aru nende sõnade tegelikust tähendusest. Ka Stalin ja Hitler jne on sarnaselt käitunud.
Ärist niipalju, et tund aega tagasi olid meie tehastes vene okupandid.
Missugust tulevikku ennustate Gruusiale, kuidas mõjutavad sündmused Gruusias Eestit?
See võib tunduda uskumatu, aga Gruusia, mis oli saavutanud täieliku stabiilsuse, demokraatia, vabalt valitud presidendi ja valitsuse, majandusedu, kogu lääneriikide poolehoiu ja toe, võib kaotada oma iseseisvuse mõne nädalaga. Olid nad ju juba väga lähedal NATO liikmelisusele.
Aga Venemaa puhul tundub, et ei aita ka NATO. Rääkimine on Venemaale nagu hane selga vesi. Venemaa kui agressori sportlased tuleb olümpialt koju saata, Šotsi olümpiamängud tuleb tühistada.
Ka meil pole miski enam kindel. Kõik, mida oleme lühikese ajaga oma riigis saavutanud, võib hävineda hetkega. Vaadake ajalugu. Kaua püsis eelmine Eesti Vabariik ja mis juhtus?
Uskumatu, et elame 21. sajandil. Tegelikult pole midagi muutunud. Kõik on nii, nagu oli 70 aastat tagasi.
Loodan siiski, et kaine mõistus võidab.
