Aivar Kokk: kesised põllumajandustoetused pärsivad kohalikku põllumajandust
Euroopa komisjoni tehtud ettepaneku kohaselt tõuseksid põllumeeste otsetoetused Eestile 2017. aastaks ligi 40 eurot, ehk kuni 156 euroni hektari kohta. Komisjoni eesmärk võrdsustada põllumajanduse otsetoetused on igati õige ja ootuspärane, kuid nagu ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on öelnud, jääb väljapakutav toetuste võrdsustamise tempo selgelt liiga aeglaseks. Ebaõiglusele on Euroopa parlamendis tähelepanu juhtinud ka Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.
Eesti põllumeeste Keskliit märkis hiljuti, et iseseisva riigi üheks julgeolekugarantiiks on omamaine põllumajandus. Selle roll on toota kvaliteetset toitu ja varustada toiduga Eesti rahvast piisavas mahus nii rahu ajal kui ka kriisioludes.
Eesti põllumeeste rahulolematus Euroopa Liidu suunal on igati arusaadav ja põhjendatud. Väljapakutud kava kohaselt jäävad meie põllumeeste otsetoetused järgmisel eelarveperioodil ligi kaks korda väiksemaks Euroopa Liidu keskmisest otsetoetuste tasemest ja rohkem kui neli korda väiksemaks kõrgemate otsetoetuste tasemega liikmesriikidest. Säärane ebavõrdne kohtlemine paneb Eesti põllumajandustootjad ja kohaliku põllumajanduse väga raskesse olukorda, kuna põllumehel tuleb nii sise- kui ka maailmaturul konkureerida kõrgemate otsetoetustega liikmesriikide põllumeestega.
Komisjoni hinnangutest tulenevalt oleks just maaelu arengutoetuste ümberjagamine märksa ulatuslikum kui otsetoetuste puhul. Eesti maaelu arengutoetused väheneksid 25 kuni 40 protsenti. Võrreldes 2007.-2013. aasta keskmisega, mis oli 103,3 miljon eurot, väheneks see summa 18,6 kuni 35,9 miljon eurot aastas.
Lihtsad arvutused näitavad, et Eesti otsetoetuste tagasihoidlik kasv järgmise perioodi lõpuks tuleks suurel määral maaelu arengukava toetuste ehk arengutoetuste vähenemise arvelt. Võttes arvesse Eesti põllumajandussektori alakapitaliseeritust, vähest innovatiivsust ja maapiirkondades kasutatavate taristute puudulikkust on Eesti seisukohalt tegu väga oluliste arenguvõimaluste pärssimisega.
Samuti on oht, et madalate toetuste tõttu võib hakata importtoodang Eesti toitu kõrvale tõrjuma. Kui otsetoetused jäävad väljapakutud tasemele, siis on selge, et Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime väheneb, mis omakorda tähendab Eesti põllumajandustootmise vähenemist. Kodumaise värske ja kvaliteetse toodangu vähenedes hakkaksime paratamatult üha rohkem tarbima importtoodangut, mis võib viia järk-järgulise kodumaise põllumajanduse närbumiseni.
Meil on täielik moraalne õigus eeldada Euroopa Liidult võrdset kohtlemist kõikides valdkondades, sealhulgas ka põllumajanduspoliitika otsetoetuste võrdsustamise küsimuses. Ebavõrdsete konkurentsitingimuste soosimine on selges vastuolus Euroopa Liidu aluspõhimõtetega – võrdse kohtlemise ja võrdsete konkurentsitingimustega.
On selge, et Euroopa Liidu eelarveläbirääkimised saavad olema pikad ja pingelised, kuna vaieldakse väga suurte summade kasutamise üle ja seda mitte ainult põllumajandusvaldkonnas. Eesti huvi on tagada kõikidele liikmesriikide võrdsed konkurentsitingimused. Õiglaste põllumajandustoetustega suudame tagada senisest märksa paremini Eesti põllumajanduse ekspordivõime ning meie maapiirkondade jätkusuutliku arengu. Selleks tuleb Eestil ja teistel Balti riikidel teha tihedatelt koostööd, et selgitada teistele liikmesriikidele enda positsiooni ja seisukohti, saavutamaks õiglase ja meid rahuldava otsetoetuste määra tõusu. Lõplikku selgust toetuste määra kasvu kohta on oodata käesoleva talve jooksul.
Autor on Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees (IRL).
