Aimar Altosaar: Eestile päriselt sotsiaalse sidususe minister
Eestis on piisavalt rahvast, et majandus oleks väga konkurentsivõimeline ning inimeste elatustase ja elukvaliteet üks Euoopa parimaid. Majanduse turgutamine võõrtööjõuga või loodusressurside müügiga on lühiajalist edu pakkuvad lahendused ega ole tänapäeval kestvad üheski riigis.
Tõeline arengujõud ja hindamatu varandus on riigi elanikkond ise, mida kahjuks liiga sageli ei osata hinnata. Oma väikest riiki teist korda saja aasta jooksul üles ehitades oleme teinud palju asju väga õigesti, oleme loonud riigi „kõvavara“ – Eestis kehtib kaasaegne seadusandlus ning toimivad avaliku võimu institutsioonid - , EL-, OSCE- ja NATO-liikmelisuse saavutamisest rääkimata. Kuid hätta oleme jäänud „pehme varaga“ ehk inimeste koostöövõime ja usaldusega, mis tähendab, et ühiskond ja riiklikud institutsioonid võõranduvad üksteisest ning majanduse tootlikkus jääb madalaks.
Maailm on jätkuvalt veel kõvade tehnoloogiate, loodusressursside ja rahalise efektiivsuse usku ning suured riigid on läbi aegade panustanud tehnika ja raha jõumängudele, sest sealt tuleb kiire kasum ja turvalisus. Kuid isegi suured, vähemalt vabadust ja demokraatlikke väärtusi hindavad riigid, on hakanud pöörama tähelepanu „pehmetele väärtustele“ ehk inimlikkusele, sest on hakatud mõistma, millist tohutut jõudu omab sidustatud ühiskond.Seda enam on need väärtused olulised väikestele riikidele.
Ühendada rahvastiku-ja sotsiaalministeerium
Eesti potentsiaali ja uute arenguvõimaluste avamiseks vajame üleriiklikku institutsioonidevahelist kokkulepet, et koostöö, kaasamine, ühiste huvide otsimine ja toetamine ning kogukondlike suhete tugevdamine oleks meie kõigi prioriteet. Nii avalik- kui ärisektor, nii poliitikud kui vabaühendused peavad aktsepteerima, et paremate inimestevaheliste suhete nimel ja riigisiseste usaldussidemete edendamimiseks tuleks valitsusse luua sotsiaalse sidususe ministeerium. Uus ametkond võtaks muu hulgas endale senise regionaalministri ja varem eksisteerinud rahvastikuministri funktsioonid, kuid selle üleasannete spekter oleks palju laiem.
Juhtida riigistruktuuride ja eraettevõtjate tähelepanu noortele inimestele, kelle õhin, energia, innukus ennast tõestada ja värsked ideed on suur väärtus ning potentsiaal igale ettevõttele, mis seab endale kaugemad eesmärgid. Jättes koolilõpetanud inimesed tänavale, kaotavad nad oma innukuse ja usu ennast Eestis realiseerida. See väärtuslik ressurss siirdub mujale või hajub sotsiaalsesse passiivsusse.
Haarata uuskasutusse keskealiste ja vanemate inimeste kogemused ja elutarkus, mis on iga ühiskonna kullafond. Juhtida tööandjate ja otsustuskodade tähelepanu kahetsusväärsele asjaolule, et inimesed tunnistatakse vanaks aastakümneid enne, kui nende tegelik töövõime langeb. Tänapäeval on järjest vähem töid mida ei suudaks teha ka terve pensioniealine inimene. Vanematel inimestel on otsustav roll sidustada perekondi, kogukondi ja ühiskonda. See on olnud inimkonna iidne tava, sest vaid põlvkondade koostoime ja vastastikune austus tagab on iga ühiskonna kestlikkuse eelduseks. Nooremate poolt arendatav tehnoloogiline innovatsioon vajab ka sotsiaalset innovatsiooni, milles on tugevamad vanemad inimesed.
Ettevõtjate suhtlus töötajatega
Usalduse kui ressursi suurendamine ühiskonnas. Tuleb vältida selliseid seaduseid ja regulatsioone, mis põhjustavad põhjendamatult suurt vastasseisu erinevate sotsiaalsete rühmade vahel ja on takistuseks sotsiaalsele dialoogile. Tagada, et poliitiline ja avalik võim oleksid pidevas suhtluses ülejäänud ühiskonnaga ning vajalikke muutusi kavandataks koos asjassepuutuvate inimeste ja organisatsioonidega.
Hoiduda sellisest asjaajamisest ja otsustusprotsessist mis võib avalikkusele näida kitsaste erihuvide esindamise või tagatoa poliitikana.
Tuleb taastada ühistute, kui tõhusa ja ühiskonna sidusust suurendava ettevõtlusvormi maine ning luua nende arenguks piisavad tingimused.
Veenda ettevõtjaid ja organisatsioonide juhte kasutama kaasaegseid tootlikkuse tõstmise meetodeid. Need aitavad vähendada olulisel määral materjalide, energia ja aja raiskamist ning näitavad, kuidas usaldus oma töötajate suhtes, nende kuulamine ja kaasamine töökorralduse juhtimise protsessi võib tootlikkust hüppeliselt tõsta. Selliselt timmitud tootmine muudab ettevõtted kasumlikumaks ning loob võimalused konkurentsivõimelisteks palkadeks.
Aidata leida ettevõtjatele häid ja kogenud nõustajaid, kes aitaksid luua tooteid või teenused mis jõuksid lõpptarbijale võimalikult lähedale ehk maksimiseerida lisandväärtust. Ka Eestis on silmapaistvaid tööstusdisainereid, ärimudelinõustajaid ja välisturgude eksperte, keda usaldades võiksid meie ettevõtted olla palju kordi edukamad. Veel enam võib olla vajalikku oskusteavet riikides, mis võiksid olla meie sihtturud.
Eesti noorte madal ettevõtlushuvi
Kui mõistame, et tootmine on midagi sellist, mida inimesed teevad teistele inimestele ning koha peal jalgrattaleiutamise asemel on mõistlik kasutada läbiproovitud oskusi ja pikaajalise prkatikaga kogutud teadmisi.
Tekitada koostöövajadus ja –õhkkond ametkondade ja ministeeriumide vahel, stimuleerida riiklike ettevõtlusfondide kaudu koostvõrgustike ja –ühenduste loomist. Suunata kõik eesti organisatsioonid koostööle ja õpetada ühiste sihtide seadmise oskust. Sidustamata ühiskonna ja koostöövõimetu majanduse konkurentsivõimekus jääb aga kängu, eriti kui konkureerivates majandustes, näiteks Skandinaavias osatakse ühiseid huve ära tunda ja nende eest seista.
Võtta tõkked ettevõtlusvabaduselt, mis on kuhjunud õiguskaitsesüsteemi äärmise bürokratiseerumise ja teiste riigistruktuuride ettevõtlikkust ja ettevõtlust allasuruva toimimispraktika tõttu. Eesti noorte ettevõtlushuvi on praegu madalam, kui Euroopa Liidus keskmiselt ning seetõttu tuleb analüüsida kõiki selle huvi allasurumise põhjuseid ning võimalusi nende kaotamiseks.
Ettevõtlus tuleb noorte jaoks muuta eelistatuimaks ja positiivseks eluvalikuks. Inimeste aktiivsust, ettevõtlikkust, tegutsemis- ja riskijulgust tuleb kasvatada algkoolist alates, mis tähendab koostöövõimekuse, teiste inimestega arvestamise, kuulamise ja eneseväljendamisoskuste arendamist. Need on samad võimed ja oskused, millel püsib stabiilselt edukas ja sidus ühiskond.
Eesti muutumine sidusa ühiskonnaga ja kõrge elukvaliteediga timmitud riigiks ei toimu üleöö. Meil ei ole mõtet kopeerida üks-ühele praeguste heaolu riikide edumudelit vaid toetuda oma sisemisele sotsiaalsele kapitalile, mille kasvatamine muutub maailmas igal pool järjest aktuaalsemaks. Väikese riigina on meil võimalus olla taas teistest ees ning loogem selle hinnaliseima ressursi arendamiseks riiklik institutsioon – Sotsiaalse Sidususe Ministeerium. See oleks hea algus ja tugev signaal kõigile inimestele, kes tahavad näha Eestit maailmas eduka ja koduselt hubase riigina.
Kirjutaja on IRL-i liige
