Aarne Ruben: President Ilves on rüütlistunud

„Kampsuniteks“ kutsutakse kunagise Isamaaliidu vana võitlevat kaadrit. Nad moodustasid selle partei kunagise tuumiku, paljud neist kuuluvad ka EÜSi. Nimetus „kampsunid“ tulenes Kaido Kama kunagisest riietusstiilist, kes aga ise ei pruugi „kampsunite“ grupeeringusse kuuludagi. Nad on lõbusad, rahvuslikud ja ajavad Eesti asja.

Igal kolmapäeval on „kampsunitel“ Kalma saunas saunapäev. Siis koguneb sinna „kampsuneid“ koduraalt ja kaugemaltki. Kadunud Jaak Olep, kes samuti sellesse grupeeringusse kuulus, pihtis kord mulle, et just see seltskond pani kunagi Kassisaba õllekas pead kokku ning töötas Rüütli jaoks välja uue diagnoosi — Alzheimer.

Tol ajajärgul oldi Eestis veel vähe kuulda tollest jubedast seniilsushaigusest ja sellise asja väljaotsimine „kampsunite“ poolt oli üsna novaatorlik. Rüütel kippus juba siis presidendiks ja „kampsunid“ üritasid teda takistada. Nõupidamisruumiks valiti mugav Kassisaba õllekas, mille ees asub suur puust kara. Nagu iidsetel Eesti vanematel, nii toimus „kampsunitelgi“ nõupidamine seksuaalse märgi all.

Paradoks on aga selles, et mitmedki tollased diagnoosipanijad on praeguseks juba viinasurma surnud, Rüütel aga elab ja õitseb edasi ega pole isegi mõtlemise sügavuselt maha jäänud. Paradoks on selles, et mida enam on presidendiks olnud Toomas Hendrik Ilves, on president Ilves nii mõneski mõttes rüütlistunud ja president Rüütel ilvesestunud.

Kunagi näitas president Rüütel rahvale eeskuju, rajades oma Saaremaa kodu oma kätega. Ise ehitas paadisilla ja alles siis ajas näpuga seadusest järge, et sinna ei tohi ju paadisilda ehitada! Aga see ülipisike patt pole midagi võrreldes nende raskete kividega, mis mõnel teisel poliitikul kaelas on.

Rahvajuht Lembitu patt oli see, et maakondlike erimeelsuste tõttu saatis ta ugalased väidetavalt enne Madisepäeva suurlahingut võitlusväljalt minema, arvas, et ühendmalev suudab üksi ilma nendetagi. Aga mis oli ka Lembitu patt võrreldes teiste tolleaegsete poliitikute pattudega!

President Ilves on nüüdseks veel enamgi rahvale eeskuju andnud. Poeg läks sundaega teenima Eesti kaitseväkke, lihtsõdurina, mitte kadetikorpusse. Ja president Ilves oli teda õige pea väeosa pääslas vaatamas.

Tapal asub tõesti kaitseväe Väljaõppekeskus, nii nagu üle 15 aasta tagasi, kui mina sõjaväes olin, asus Üksik Raadiotehniline Õhutõrjepataljon. Presidendi poeg Luukas ütleb intervjuus olevat osa saanud „voodirallidest“. Tõepoolest, noorsõduri iga ei ole just ülemäära kerge. Katsu sa siis filosoofiliselt mõelda, kui jaoülem täiest kõrist röögib: „Granaat!“ Viskab maha mingisuguse metallist jubina ja siis peavad kõik pikali viskama ja käed kuklale asetama. Absurd?

Või katsu sa kõik päevad kuulata jaoülema loengut selle kohta, mis asi on sisemine side. Lõputult korratakse tõsiolu, et sidemine side on hetk, mis tekib olukorras, kus mehi täis ruumi visatakse granaat. Sellele lähim peab siis granaadile peale hüppama, et tapariist lõhkeks tema sees ja säästaks ülejäänud elud. Rääkimata igal öösel süstemaatiliselt toimuvatest öistest häiretest, mida Luukas Ilves ilmselt voodirallideks nimetabki — ja me saame ühe tüütu pildi, mis aga tuleks kindlasti läbi teha. Au Luukasele selle eest, et Lääne keskkonnast pärit poiss ei hakanud selle kõige ees nina kirtsutama, mida maarahvas siin niikuinii talub.

Noored mehed langetavad ikka romantilisi otsuseid, mida aga tegi meie president Toomas oma poja patriootilise otsuse puhul? President käis oma pojale nõu andmas ja ootas ühes kõigi teiste, lihtsate inimestega pääslas jutule saamise järjekorra ära. Kusagil ei trüginud esile, otsekui oleks kõik toimuv igapäevane nähtus. Jäi tagasihoidlikult pigem järjekorra lõppu.

Meenutagem teisi liidreid: Karl Suur rõivastus lihtsasse raudrüüsse ja ratsutas oma Ingelheimi-residentsist välja, võttis vastu väljakutseid tavalistelt rändrüütlitelt. Lenin seevastu haaras Kremli löökehitusel kinni palgist, mida tassis lihtne rahvahulk ning vaatas ümbritsevaid, kes teda takistama tulid, silmadega, mis tunnistajate sõnul olid „head, nii head“.

Niisiis on presidendid meile palju head eeskuju pakkunud. Eesti ühiskond oleks palju energeetilisem, kui ta seda head ka kõrva taha oskaks panna. Aga ega seda ole — poliitilised vastased teevad meie presidentidele ka musti plekke, „kampsunitest“ oli juba juttu. Igast tühjast-tähjast ei maksaks ka lärmi lüüa.

Mis oli Arnold Rüütli süü Saaremaa paadisilla ehitamise juures? Vanemad inimesed teevad tihti nii: klopsivad mingi ehitise kokku ja alles pärast loevad tarka seaduseraamatut, mis siis ütleb, et tehtu ei ole otseselt vale, kuid kooskõlastusi oleks võinud olla rohkem. Aga inimese elupäike lähebki enne looja, kui ta oma tegevust kõigi seadusesätetega kooskõlla suudab viia.