Tartu maakohus vabastas täna endise noortejuhi, sarivägistamise eest karistust kandva Aleksandr Daki tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest elektroonilise järelevalve alla koos kohustusega täita katseaja lõpuni kontrollnõudeid ja mitmeid lisakohustusi.

Dak on süüdi tunnistatud Tallinna linnakohtu 4. novembri 2005 otsusega vägistamises ja teda on karistatud seitsmeaastase vangistusega.

Tallinna ringkonnakohtu 27. märtsi 2006 otsusega tühistati Tallinna linnakohtu 4. novembri 2005 otsus osaliselt Dakile mõistetud karistuse osas ning tehti uus otsus, millega karistati Daki 10aastase vangistusega, teatas Tartu maakohus.

Daki karistusaeg algas 29. juulil 2003 ja lõppeb 29. juulil 2013. Dak vabaneb vangistusest pärast tänase kohtumääruse jõustumist, kuid tänane määrus on vaidlustatav kümne päeva jooksul.

Katseaeg kehtib Dakile tema ärakandmata karistusaja lõpuni, 28. juulini 2013. Selle aja jooksul peab ta alluma karistusseadustikus sätestatud kriminaalhoolduse kontrollnõuetele.

Samuti on Dakile määratud katseajaks järgmised lisakohustused:
- pöörduda pärast vabanemist kahe nädala jooksul psühhiaatri vastuvõtule;
- alluda ettenähtud ravile eesmärgiga suuta kontrollida oma käitumist;
- määratleda suhtlemisringkond koostöös kriminaalhooldajaga;
- mitte viibida lõbustusasutustes ja seltskondades, kus osaleb määratlemata isikute ring;
- osaleda sotsiaalabiprogrammis, sh läbida individuaalprogramm „Õige Hetk“.

Politsei pidas Daki kinni 2003. aasta 29. juulil, kui üks 17-aastane Tallinna neiu süüdistas teda enda seksuaalses kuritarvitamises. Neiu kinnitusel sundis Dak teda 2003. aasta 10. juulil kell 22 Pirita ranna lähedases metsas õhupüstoliga ähvardades ning peksuga rahuldama tema sugukirge.

Pärast seda julgesid avalduse teha veel mitmed neiud ning varem korduvalt seksuaalkuritegude eest karistatud Dak saadeti vangi.

Dak on varem - 1980. aastal ja 1990. aastal - karistatud samaliigiliste süütegude eest vangistusega 11 aastat ja üheksa aastat. Käesolev karistus on tal kolmas pikaajaline vangistus samaliigiliste süütegude eest.

Sellises olukorras pidas kohus põhjendatuks, et riik rakendaks isiku ühiskonnaohtliku käitumise ümberkujundamiseks ja ohtlikkuse elimineerimiseks ka muid võimalikke vahendeid ja vajadusel sundi, mida on karistusõiguse raames võimalik rakendada. Sellisteks võimalusteks on isiku allutamine kohtu määratud korras ravile, sekkumine tema suhtlusringkonna valikusse ning tema liikumis- ja suhtlemisvõimaluste määramine.

Dakil jääb kanda karistusaeg üks aasta ja rohkem kui üheksa kuud, mis on katseajana vajalik, et selle kestel teatud muutusi saavutada. Samas on see aeg piisav, et omada tähendust karistuse uuesti täitmisele pööramisel ja ennetähtaegse vabastamise edasilükkamine ei pruugi sedavõrd mõju omada.

Dakil on olemas vabanemisel elamispind koos võimalusega paigaldada sinna elektroonilise järelevalve seade. Samuti on Dakil juba praegu olemas töökoht ning tema tööandja on nõus töösuhet Dakiga jätkama. Samuti on tal olemas talle endale kuuluv äriühing. Lisaks on Dakil head suhted oma lähedastega.