Prokurör apelleerib Tšaštšini ja tema kaaslaste õigeksmõistmise

 (2)
www.DELFI.ee
                     
pressikonverents
Prokuratuur

Riigiprokuratuur pole rahul Harju maakohtu otsusega, millega esimese astme kohus mõistis täna õigeks kummituskliki ehk inglise keeles ghost clicki nime kandva programmiga miljoneid arvuteid endale raha teenima pannud kurikuulsa arvutispetsialisti Vladimir Tšaštšini ning tema kaaskohtualused.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja kinnitusel on prokuröril kindlasti plaanis esitada maakohtu lahendi peale apellatsioonkaebus Tallinna ringkonnakohtusse, kirjutab BNS.

Harju maakohus leidis, et kohtualuste süü väidetavate küberkuritegudega saadud raha illegaalses legaliseerimises ei ole tõendatud ning nad tuleb õigeks mõista. Lisaks tühistas kohus ka süüaluste vara arestimise ning vahistamismäärused. Samas on osad süüalused, sealhulgas Vladimir Tšaštšin vahi all seoses nende väljaandmismenetlusega USA-le ning nemad vabadusse ei pääse.

Ühtlasi mõistis kohus riigilt süüaluste kasuks väljas kokku 295 000 eurot, mis neil kulus kaitsjate palkamiseks.

Samuti tekib maakohtu õigeksmõistva otsuse jõustumisel osadel süüalustel õigus suurele hüvitisele, kuna nad on kokku sadu päevi alusetult vahi all viibinud. Vastavalt seadusele maksab riik alusetult vahi all viibitud päeva eest hüvitist summas, mis on võrdne miinimumpalga seitsmekordse päevamääraga. Kuna Vladimir Tšaštšin on vahi all viibinud 774 päeva, oleks tal otsuse jõustumisel õigus enam kui 83 000 euro suurusele hüvitisele. Lisaks on üle 500 päeva vahi all viibinud veel kolm süüalust.

Eelnevalt oli riigiprokurör Piret Paukštys taotlenud Tšaštšinile kuueaastast vangistust. Lisaks kuritegeliku skeemi väidetavale juhile Vladimir Tšaštšinile taotles prokurör reaalseid vangistusi ka teistele süüasja osalistele. Nii pidanuks Valentina Tšaštšina süüdistaja hinnangul veetma trellide taga neli aastat, Timur Gerassimenko kolme aastat ja kuus kuud ning Dmitri Jegorov kaks aastat ja kuus kuud.

Juriidiliste isikutena kohtu all olevatele firmadele nõudis prokurör rahalisi karistusi, mis ulatusid kuni 100 000 euroni.

Aprillis alanud protsessil nii Tšaštšin kui ka koos temaga kohtu ette astunud Timur Gerassimenko, Dmitri Jegorov, Valentina Tšaštšina ja Konstantin Poltev, samuti juriidilised isikud Tamme Arendus OÜ, Novatech OÜ, IT Consulting OÜ, OÜ Infradata ning Credit Union OÜ eitasid süüd küberkuritegudes ja rahapesus.

Eesti kriminaalmenetluse raames esitas riigiprokuratuur Vladimir Tšaštšinile süüdistuse kuritegeliku ühenduse loomises ning rahapesus, mis on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt, suures ulatuses ja vähemalt teist korda. Timurit, Dmitrit, Konstantini ja Valentinat süüdistatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises ning rahapesus suures ulatuses. Süüdistus said ka viis juriidilist isikut, mille kaudu on süüdistatavad juhatuse liikmena tehinguid teinud.

Ameerika Ühendriikide kriminaalmenetluse raames on süüdistus esitatud lisaks Tšaštšinile ka Timurile, Valerile, Dmitrile, Antonile, Konstantinile ja Andreile seoses vandenõuga arvutisse sissetungimiseks, internetipettusega, tahtliku juurdepääsuga kaitstud arvutisse pettuse eesmärgil ja tahtliku informatsiooni edastamisega kaitstud arvutist. Lisaks on Tšaštšinile esitatud süüdistus rahapesus ja tahtlikus kaasosaluses rahalistes tehingutes, mille tulemusena soetati vara internetipettuse ja volitamata arvutisse sissetungiga.

Süüalused peeti politseioperatsiooni käigus kinni tunamullu Tartus ja Harjumaal, kõik kinnipeetud on Eesti kodakondsed. Kokku osales tunamullu novembris toimunud operatsioonis 75 õiguskaitsjat, neist 60 Eestist ja 15 USA-st. Kriminaalasja raames on konfiskeerimise tagamiseks arestitud 143 kinnistut, kuus sõidukit, üks väikelaev ning rahalisi vahendeid umbes 660 000 euro ulatuses.

Süüdistuse kohaselt organiseeris Tšaštšin alates 2007. aastast kuni tunamullu novembrini pahavara väljatöötamist, levitamist ja haldamist, mille abil nakatati vähemalt neli miljonit arvutit umbes sajas erinevas riigis. Pahavara võimaldas kontrollida nakatatud arvutite internetiseadeid, et suunata kasutajaid määratud lehtedele ja aadressidele või takistada teatud veebilehtede külastamist. Samuti oli pahavaraga võimalik asendada veebilehtede sisu, sealhulgas reklaame ja linke. Kontrollides sel viisil nakatatud arvutite internetiliiklust, oli pahavara haldajatel võimalik suunata arvutite kasutajaid klikkima määratud reklaame, mille eest saadi tasu internetireklaami vahendamisega tegelevatelt äriühingutelt.

Ameerika Ühendriikides asuvate arvutiomanike vastu suunatud küberkuritegude sooritamises kahtlustatavad ning väidetavalt miljoneid eurosid kuritegelikku tulu teeninud Eesti elanikud võisid uurimisandmetel kasutada illegaalse tulu pesemiseks laenuäri.


Vaata märksõnade teemalehti või lisa/eemalda neid MyDelfi huvidest + ja - abil.

Mis teemad Sind huvitavad?

  • -  jälgi
  • -  ära jälgi
Lase MyDelfil ehitada Sinu personaalne uudisleht!

Logi sisse Facebook'iga

Alusta MyDelfi kasutamist
Nimi
Kommenteerimistingimused