Päästeamet: "Kui jood, ära uju!" kampaania oli edukas
"Kui enne kampaaniat räägiti uppumisohust igas kolmandas kampaania sihtrühma kuuluvas peres, siis pärast kampaaniat juba igas teises peres," ütles päästeameti ennetustöö osakonna juht Indrek Ints.
Kampaania mõju hinnanud uuringufirma TNS Emori andmetel mainis küsitletutest uppumissurma esimese põhjusena ebakainet olekut 72 protsenti vastanutest, välja toodi ka kõik teised uppumiste põhjused. Meestest vanuses 15-35 nimetas ise uppumise põhjusena ebakainet olekut 92 protsenti.
Veeohutuskampaaniat märkas 88 protsenti 15-74-aastasest elanikkonnast, paremini jõudis kampaania sihtrühmani ehk 15-35-aastaste naiste ja meesteni. Küsitlus selgitas ka välja, et viimase 12 kuu jooksul oli alkoholijoobes ujunud või paadiga sõitnud 19 protsenti meestest vanuses
15-35 aastat.
Valmidus purjus inimese vetteminekut takistada on uuringu andmetel sarnane eelmise aastaga, ligi pooled inimesed on valmis purjus inimest takistama vette minekul ja paadiga sõitma minemisel. Sellele lisaks on veerand inimestest nõus sekkuma, kui purjus inimese näol on tegemist tuttavaga. Veidi alla kümnendiku inimestest pole nõus vahele astuma, kui joobes isik tahab minna ujuma või paadiga sõitma.
"Käitumise muutumine saabki toimuda ainult pikaajaliselt ja läbi hoiakute muutumise, mistõttu on oluline kampaaniate jätkumine, et muuta norme purjus peaga veemõnude nautimise suhtes," selgitas Ints.
Ühe varasema uuringu põhjal on 16-45-aastastest tegelikult purjus inimese vetteminekut takistanud kaheksa protsenti.
TNS Emor selgitas välja ka Eesti elanike keskmise ujumisoskuse. Ligi kolmandik vastanutest ujub enda hinnangul ilma peatusteta kuni 300 meetrit, peatusteta üle 25 meetri ei suuda enda hinnangul ujuda samuti kolmandik vastanutest ja üldse ei oska ujuda 16 portsenti inimestest. Mehed hindavad üldiselt oma oskusi paremaks ja naised halvemaks. Meestest vanuses 25-35 aastat ütles 11 protsenti, et suudab ujuda üle tunni aja ilma peatusteta, veel 24 protsenti arvas, et suudab peatusteta ujuda üle 1000 meetri.
"Eksisteerib suur võimalus, et need mehed hindavad oma tegelikke võimeid üle, mistõttu ongi nad uppumise mõttes riskirühmas," lisas Ints.
Uuringust selgus samuti, et kui päästevesti oskab ülisuur osa ehk 88 protsenti inimestest nimetada paadisõidul alati vajalikuks, siis selga panevad enda sõnul selle igal juhul vaid pooled. Samas on riskirühma kuuluvate meeste puhul 14 protsenti ehk märkimisväärselt teistest enam neid, kes ütlevad, et ei pane päästevesti kunagi selga.
TNS Emor küsitles enne veeohutuskampaania algust telefoni teel elanikkonna proportsionaalse mudeli alusel 500 inimest vanuses 15 - 74 aastat. Kampaania mõju mõõdeti 500 personaalintervjuuga inimeste kodudes juuli lõpus.
Päästeameti selle aasta veeohutuskampaania ideelahendusja teostus pärineb reklaamiagentuurilt Utopia.
Tänavu on uppunud 44 inimest, mullu samal ajal oli uppunuid 85. Mullu oli erakordselt kuum suvi ja ainuüksi juulis uppus 35 inimest, kokku uppus 2010. aastal 97 inimest.
Vaata kampaania materjale SIIT.
