Kohtukulli ees seisnud Villu alustas enda selgitusi treppidest allasõitmise intsidendile eelnenud õhtust. Mees rääkis kohtule, et oli eelneval päeval kuskil 12 paiku öösel joonud ära 6-7 ligi viieprotsendilist õlut. Kui prokurör päris Villult tema une pikkuse kohta, pidi mees nentima, et magas vaid mõned tunnid ja et ta ei mäleta, kas ta hommikul sõi või mitte. Hoolimata kuid tagasi ära võetud juhtimisõigusest ja oma eelmisel õhtul tarbitud alkoholi kogusest arvas Villu siiski enesekindlalt, et võib rooli istuda.

Kuna Villu tegeles autode müügiga, siis oli tal tol saatuslikul päeval kokku lepitud kohtumine ühe maasturi, hiljem juba kurikuulsaks saanud Land Cruiseri müügi suhtes. Mees oli aga eelnevalt läinud tülli enda elukaaslasega, kes tavaliselt Villu väitel mehe eest sõite tegi. Seega võttis Villu takso, sõitis Narva maanteele, võttis sealt maasturi ning asus sõitma vanalinnas asuva kontori juurde, kus oli kokku lepitud kohtumine ostjaga.

Rataskaevu tänava juures märkas aga Villut keelatud märgi alt sisse sõitmas üks politseipatrull, kes otsustas Villu kinni pidada ning tema dokumente kontrollida ja ta tähelepanu rikkumisele juhtida. Kohtus tunnistusi andnud politseinik ütles, et poleks iial arvanud, et asi võtab sellise pöörde...

Nimelt jäi Villu politsei märguande peale umbes viieks sekundiks seisma ning hakkas siis järsku tagurdama ja põgenes politsei eest. Sellest hetkest saigi alguse kohtus korduvalt Hollywoodi action-filmidega võrreldud tagaajamine, mis kulges vastassuunas mööda tänavaid kihutades ja kulmineerus mehe arutu allakihutamisega Harju mäe treppidest, misjärel Villu kinni peeti.

Kohtus tunnistusi andes selgitas Villu enda põgenemist sellega, et sattus ilmselt paanikasse, kui politseid nägi. Mees teadis, et tal pole lube ning otsustas seejärel põgeneda.

Märkimist väärib ka veel asjaolu, et kuigi Villu rääkis alandlikul häälel kohtus korduvalt, et on enda elus uue lehekülje pööranud ning saanud enda teo tõsidusest aru, siis oli prokurör suhteliselt skeptiline. Nimelt viitas prokurör asjaolule, et Villu on eelnevalt olnud veel kaks korda kohtu ees ja ka nendel kordadel "kahetses ta enda tegu" ning "lubas uue lehekülje pöörata" ning ka nendel kordadel põgenes ta politsei eest ära.

Seega leidis prokurör, et need sõnad on vaid lihtsalt Villu kaitsetaktika ning kuna mees on eelnevalt ka näidanud üles hoolimatust korrakaitsjate märguannete suhtes ja tema tegu seadis ohtu paljusid inimesi, siis tuleks talle määrata maksimumkaristus. Selleks karistuseks oleks prokuröri taotlusel üks aasta vangistust, millele tuleks lisada otsa tema eelmine kandmata jäänud karistus ehk 3 kuud ja 27 päeva.

Villu kaitsja ei vaielnud kohtus vastu mehe tegudele, kuid leidis siiski, et politsei oleks pidanud Villu juba tagaajamise alguses kinni peatama ning selgitas Villu tegu muuhulgas asjaoluga, et automüüjale on auto ostuhuvi äärmiselt tähtis, mistõttu oli tema arust mõnevõrra selgitatav Villu joobes ja juhiloata rooli istumine.

Lisaks leidis ka kaitsja, et kuigi Villul tuvastati hiljem joove 0,73 mg/l kohta ehk 1,5 promilli, mis on kriminaalsest joobest vaid 0,02 mg/l kohta vähem, siis võis politseinikele mees joobes tunduda, kuna tal on eelnevalt olnud probleeme epilepsiaga. Seega võis see haigus tal kaitsja arvates selliselt pingelises olukorras ka avalduda. 

Samuti leidis kaitsja, et Villu on viimased viis kuud vanglas viibides juba osa karistusest kandnud ning pakkus välja kohtule kaks alternatiivi: lugeda Villu karistus juba kas kantuks või siis seda pikendada, kuid sellisel juhul määrata juba reaalse karistuse asemel mehele ühiskondlikku kasulikku tööd.

Kohus teatas, et teeb otsuse 16. aprillil.

Kihutas hullumeelselt treppidest alla

Mullu novembris sõitis maasturi juht, toona 44-aastane Villu Leegen politsei eest põgenedes Vabaduse väljaku kõrval asuvatest treppidest otsejoones alla.

Villu sai toona peatumismärguande Niguliste ja Rüütli tänavate ristmikul, kuid eiras seda ja põgenes korravalvurite eest. Kohtus näidatud politseiauto ja linnakaamerate videolintidelt oli näha sealhulgas õõvastav vaatepilt, kuidas Leegen sõitis sageli äärmiselt tiheda liiklusega tänavatel vastassuunas ja kuidas vähemalt kümmekonnal juhul oli kokkupõrge teiste juhtidega vaid sentimeetrite küsimus.

Samuti rääkis kohtus tunnistusi andnud toona Villut taga ajanud politseinik, et mitmel korral olid tõsiselt ohus ka jalakäijad.

Tagaajamine jätkus vastassuunas mööda erinevaid tänavaid ning lõpuks jõudis äärmiselt hooletult kihutanud juht välja Harju mäele, kuid jäi Komandandi teel tupikusse.

See aga juhti ei peatanud ning ta võttis vastu uskumatu otsuse ja sõitis Harju mäelt treppidest alla Harju tänavale.

Mäe peal sai üks politseinikest veel korraks auto ukse lahti ning juhist kinni, kuid juht otsustas edasi sõita ja teekond jätkus seega korravalvurile seal auto küljes kõlkudes, kord sees, kord väljas.

Harju tänaval peatasid aga juhi teekonna betoonist tuvid ning politsei pidas juhi sisuliselt koheselt kinni. Juht viidi jaoskonda ja politsei kuulas mehe üle.

Kuna aga Harju maakohus karistas Leegenit mullu veebruaris auto joobes juhtimise eest nelja kuu pikkuse tingimisi vangistusega ning pooleteise aasta pikkuse katseajaga, siis pani Leegen autoga mööda Tallinna tänavaid kihutades toime katseajal uue kuriteo ja seega taotlebki prokurör Leegenile karistust kohtuotsuse mittetäitmise eest.

Purjuspäi autojuhtimise eest on Leegenit karistatud kaks korda. Esmalt 2009. aasta suvel, viimane kohtuotsus tehti mullu 25. veebruaril ja sellest nähtub, et mees on ametlikult töötu. Siis mõistis kohus talle tingimisi vangistuse kolm kuud ja 27 päeva, lisakaristusena võeti mehelt üheks aastaks autojuhtimise õigus, kuid sellest hoolimata juhtis ta juba novembrikuus autot.

Joobes juhtimise eest määratud tingimisi vangistus ja katseaeg puutuvad asjasse niipalju, et uues asjas süüdimõistmise korral liidetakse varasem karistus uuele karistusele.