Koolivenna rusikalöök põhjustas ajutrauma
Süüdistuse järgi kohtas sõpradega pidutsema läinud Meelis endist koolivenda mullu ööl vastu 3. juunit Kuressaares Aspasia klubis. Kunagi koos koolis käinud noormehed ajasid sõbralikult juttu.
Varahommikul lahkus koolivend koos sõbraga klubist ja hakkas mööda Vallimaa tänavat kodu poole astuma. Meelis tellis takso ja sõitis koos oma tuttavatega klubist minema. Tunnistajate sõnul palus Meelis järsku takso ümber keerata ja tagasi sõita. Kui auto möödus koolivennast, palus Meelis auto peatada, astus taksost välja ja virutas sõnagi lausumata koolivennale rusikaga näkku. Hoobi saanud mees kukkus ja jäi liikumatult lamama. Sõbrad tõmbasid Meelise taksosse ja sõitsid minema.
Löögist oimetu mehe toimetas koju sõber. "Pärast kukkumist ta enam jalgu alla ei võtnud," kirjeldas sõber eeluurimisel, lisades, et ta ei osanud kohe rasket tervisekahjustust kahtlustada ning jättis kannatanu seetõttu koju magama.
"Olin vist paar päeva teadvuseta," kirjeldas kannatanu. Pühapäeval ärgates oli tal väga halb. Sõber viis mehe Kuressaare haiglasse, kust ta kohe helikopteriga Tallinna toimetati ja juba samal õhtul ajuoperatsioonile viidi. Arstid tuvastasid verevalumid, ajuturse, verejooksu ja oimuluu murru.
Prokurör Svetlana Maripuu palus kohtul Meelise süüdi tunnistada ja karistada teda aasta pikkuse vangistusega tingimisi, pooleteist aasta pikkuse katseajaga. Kaitsja Andres Tamm palus kohtul arvestada, et Meelis on varem kriminaalkorras karistamata, kahetses juhtunut ja on kannatanule kahju osaliselt hüvitanud ning seega võiks kaitsja hinnangul piirduda rahalise karistusega.
Kannatanu ja tema esindaja Mihkel Tuus ei olnud aga kummagi variandiga nõus ning palusid kohtul toimik prokuratuurile tagastada. Tuusi hinnangul ei ole toimiku materjalid piisavad, et kuritegu lahendada.
Kehalise väärkohtlemise ja ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamise eest kohtu alla antud Meelise süüdistus tuleks Tuusi sõnul ümber kvalifitseerida avaliku korra raskeks rikkumiseks. Avaliku korra rikkumise eest näeb karistusseadustik ette karmima karistuse kui kehalise väärkohtlemise eest.
