Kohus mõistis Margot Konksule ühe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga ning Maido Konksule kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse sama pika katseajaga, teatas Tartu maa-, haldus- ja ringkonnakohtu pressiesindaja.

Lisaks peavad süüdistatavad menetluskulude katteks tasuma 629,93 eurot.

Abielupaar rajas mittetulundusühingu, mille tegevusalaks oli lastekodulastele asenduskodu teenuse pakkumine. Süüdistuse järgi piinas Margot Konks nelja Tartu vallas asunud asenduskodus viibinud last ja Maido Konks samadest kannatanutest kolme.

Laste praegused vanused on 5, 7, 9 ja 12 aastat ning kuriteod pandi toime 2009.–2011. aastal.

Lõuna prefektuuri lastekaitseteenistuse vaneminspektor Monika Loim ütles, et juhtum tuli ilmsiks tänu politseisse pöördunud sotsiaalpedagoogile, kelle antud info põhjal alustati kriminaalmenetlust.

Uurimisel ilmnes, et Margot Konks lõi lapsi korduvalt vitsaga, tutistas neid juustest ja lõi ühte kannatanut dušisegistiga pähe. Samuti käskis ta kahel lapsel panna sõrmed kapi ukse vahele, misjärel lõi ta kapi ukse kinni nii, et lapse sõrmed jäid kapi ja ukse vahele. Lisaks käskis ta lastel panna kõrvenõgeseid vastu keha, pigistada neid peopessa ja ühte kannatanut sundis ta nõgeseid ka sööma. Samuti sundis ta ühte last istuma sipelgapessa ilma pesupüksteta. Margot Konks viis lapsi ka korduvalt külma duši alla, käskis neil talvel riieteta õues terrassil seista ja ühel lapsel kolm tundi lumehanges pikali olla. Maido Konks lõi lapsi vitsaga, tutistas neid, käskis neil kõrvenõgeseid vastu keha panna, viis neid külma duši alla ning käsiks neil talvel riieteta õues terrassil seista.

Süüdistatavad tunnistasid ennast osaliselt süüdi.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Pärn sõnas, et kohtueelse menetluse käigus on süüdistatavad tunnistanud, et nad ei saanud kaheksa lapse kasvatamisega hakkama. Sellest tulenevalt kulmineerus lastekodu laste aitamise idee vägivallaga. Pärast kriminaalmenetluse alustamist viidi lapsed lastekodusse tagasi.

Kokkulepete sõlmimisel arvestati karistuse määra osas iga süüdistatava süü suurust ning seda, et süüdistatavad on eelnevalt nii väärtegudes kui ka kriminaalkorras karistamata. Süüdistatavate sõnul on neile omamoodi karistuseks nende poolt toimepandud kuritegude avalikustamine.

„Laste väärkohtlemise juhtumeid on kindlasti rohkem, kui neid politsei menetlusse jõuab, seetõttu on selliste kahetsusväärsete juhtumite avastamisel info liikumine väga oluline,“ lisas Loim.

Kohtumenetluse pooled saavad otsust vaidlustada 15 päeva jooksul.