Kohus leidis, et hoolimata formaalsete aluste esinemisest Meola tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks oleks see praegusel ajal ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu on tegelikult teadvustanud toimepandud kuritegude sisu ja tagajärgi ning aru saanud karistuse eesmärgist, teatas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm.

Praegusel ajal Meola ennetähtaegne vabastamine ei oleks kohtu arvates toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdimõistetu varasemat käitumist arvestades kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Meola on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja kannab teist reaalset vangistust.

Tema kuriteod on suunatud eelkõige lapseealiste vastu. Seejuures on Meola süüteod oma sisult muutunud varasemaga võrreldes oluliselt raskemaks. Üks tema viimastest süütegudest ei olnud mitte ainult lapspornograafilise ja -erootilise sisuga kirjanduse enda käes hoidmine, vaid selle müügist elatusallika tegemine ja enda tegevusse alaealiste kaasamine.

Kohtu seisukoha järgi riivaks Meola ennetähtaegne vabanemine napilt poole karistusaja ärakandmisel oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Riigi vastutus on kinnitada, et niivõrd raskete kuritegude toimepanemine ei ole mingil juhul aktsepteeritav.

Meola ennetähtaegset vabastamist toetas tema kaitsja, kuid seda ei toetanud Tartu vangla ega ka Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Liane Peets.

Harju maakohtu 13. septembri 2013 otsusega tunnistati Meola süüdi alaealise seksuaalses ärakasutamises ning lapspornograafilise ja -erootilise sisuga kirjanduse omamises ja levitamises. Tema karistusaeg algas 30. oktoobril 2012 ja lõpeb samal kuupäeval 2016. aastal.

Kohtumäärus on vaidlustatav 10 päeva jooksul.