Nimelt esitas praegu haiglas raskes seisus oleva tüdruku 24-aastane isa tänavu jaanuaris Tartu maakohtule avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse seadmiseks.

Kohtumaterjalidest selgub, et tüdrukuke sündis 2012. aasta märtsis. Lapse sündides elasid mõlemad vanemad Eestis, kuid kui laps oli kümnekuune, läks isa Soome tööle, et tagada perele stabiilne elukorraldus ja sissetulek. Ema koos tütrega jäid elama Võrru.

Kui alguses usaldas isa täielikult oma elukaaslast ning ta ei osanud kahtlustada midagi halba, siis mullu oktoobris kuulis ta elukaaslase sõbrannalt, et lapse ema oli korduvalt pidutsemas käinud, jättes lapse kellegi sõbranna vanaema juurde või hoopis üksi koju. Pärast seda mees oma lapse ema enam ei usaldanud ning hakkas jälgima naise tegemisi.

Arvestades lapse ema käitumist ja hoiakuid ning kujunenud olukorda, ei pidanud isa võimalikuks jätta alaealist last Võrru ema hoolde ja seetõttu elas laps käesoleval ajal vanaema juures Tallinnas. Lapse isa taotles kohtult täielikku hooldusõigust ning soovis kasvatada ise oma tütart. Ta tahtis, et laps elaks temaga koos Soomes ning käiks seal lasteaias.

Määruse jõustumine viibis, kuna ema asukoht polnud teada

Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamme sõnul on tsiviilasjas tegelikult Tartu maakohus teinud juba mõnda aega tagasi menetluse lõpetamise määruse, kuna avaldaja ehk lapse isa esindaja taotles poolte kokkuleppe saavutamise tõttu menetluse lõpetamist. Väidetavalt olevat kõik menetlusosalised sellega nõus olnud, et määrus lõpetatakse. Samas on kohus asjas kohaldanud esialgset õiguskaitset, mis kehtib juriidiliselt kuni lõpetamise määruse jõustumiseni.

Tartu maakohus tegi väikese tüdruku piinamises kahtlustatavalt emalt hooldusõiguse äravõtmise määruse lõpetamise kohta otsuse juba mõnda aega tagasi, kuid kuna ema asukoht polnud teada, ei saanud see määrus jõustuda. Nüüd, kui ema on vahistatud, on teada ka tema asukoht ja kui määrust ei vaidlustata, ei saa ka kaheaastase tüdruku isa endale ainuhooldusõigust.

Nimetatud määrus ei ole aga jõustunud põhjusel, et kohtul ei õnnestunud lapse emale kohtumäärust kätte toimetada. Kuna nüüd on ema asukoht teada, saab määruse temale kätte toimetada ning määrus jõustub, kui seda ei vaidlustata, rääkis Tamm.

Lapsega seotud asjad lahendatakse tegelikult Tamme sõnutsi kohtus alati eelisjärjekorras, st esimesel võimalusel. "Samas tuleb eelnevalt välja selgitada eestkosteasutuse, s.o kohaliku omavalitsuse ja lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohad. Selliste avalduste esitamisega kaasneb ka esialgse õiguskaitse kohaldamine, mida saab taotleda avalduse esitaja või võib kohus kohaldada ka omal algatusel, juhul kui lapse tervis ja elu on hädaohus," rääkis Tamm.

Ka antud juhtum ei olnud kohtu esindaja sõnul tegelikult teistest sarnastest erinev, kui välja arvata asjaolu, et lapse ema ei olnud kohtule teadaolevatel aadressidel kättesaadav ja tema asukoht ei olnud teada ka politseile.

"Kuna kohaldatud oli avaldaja avalduse alusel esialgset õiguskaitset, siis läbivaatamise kiirendamist kumbki menetluse pool ei taotlenud," lisas Tamm.

Ema ja meessõpra kahtlustatakse piinamises

Põhja prefektuur sai eelmise nädala keskel väljakutse Tallinna lastehaiglast, kuna haiglasse oli toodud väike tüdruk, kelle vigastuste põhjal võib kahtlustada lapse väärkohtlemist.

Põhja prefektuuri pressiesindaja ütles Delfile, et politsei sai väljakutse lastehaiglast, kuhu oli kiirabiga toodud kahe ja poole aastane laps ja kelle vigastuste põhjal kahtlustatakse lapse väärkohtlemist.

Raskes seisus silmnähtavate vigastustega väikelapse tõi haiglasse kiirabi kolmapäeval. Väljakutse kiirabile tegi lapse ema.

Tallinna lastehaiglast öeldi Delfile, et laps on raskes seisundis haiglas ravil.

Eelmisel neljapäeval pidasid Põhja prefektuuri lastekaitsetöötajad eeluurimise ajaks kinni tüdruku 22-aastase ema ja tema 32-aastase meestuttava. Neile on esitatud kahtlustus karistusseadustiku paragrahvi 122 järgi, mis käsitleb piinamist. Järjepideva või suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Kohus võttis reedel isikud kuni pooleks aastaks vahi alla.