Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel rääkis, et eile õhtul kella 22.20 paiku sai politsei teate murelikult emalt, et tema 14-aastane poeg olevat erikoolist ära jooksnud ning ta võib viibida Põltsamaal Tuleviku tänaval eramajas, kus peab eeldatavasti oma kaaslastega pidu.

"Politsei läks kohapeale selgitama, kas noormees antud aadressil viibib," vahendas Peitel eilseid sündmusi. "Korrakaitsjate saabudes oli nooruk teise korruse aknal, vehkis noasarnase esemega ning politseinikke silmates ähvardas ta endaga ühes majas viibinud kaaslastele kui ka politseinikele viga teha."

Majal oli lõhutud aknaklaase ning samas loopis noormees aknaavast korrakaitsjaid erinevate esemetega. Noormehe agressiivsuse põhjuseks oli väidetavasti asjaolu, et ta ei soovinud erikooli naasta, lisas Peitel.

Politseile teadaolevalt oli majas vähemalt viis inimest, kellest osa tütarlapsed. "Mõned eramus viibijatest oli niisamuti agressiivselt meelestatud ja käitusid väljakutsuvalt," selgitas Peitel. "Kuna agressiivne noormees oli ohuks teistele ja ka iseendale, kaasas politsei sündmuse lahendamisse täiendava patrullekipaaži, läbirääkija ja päästeametnikud."

Appi võeti ketaslõikur

Päästjad lõikasid ketaslõikuriga majaukse keele läbi ning korrakaitsjad sisenesid majja. Hoones olnud viis noorukit peeti kinni, vastupanu nad enam ei osutanud ja keegi viga ei saanud.

Majas viibinutest noorim oli 14-aastane, neiud vastavalt 16- ja 19-aastased ning ülejäänud noormehed 16- ja 17-aastased.

Politsei toimetas nad jaoskonda, kus selgitati, et kolm seltskonnas viibinud alaealist ja üks täiskasvanud neiu olid alkoholi tarvitanud. Erikoolist ära jooksnud nooruk toimetati kooli tagasi, kaks noorukit anti vanematele üle ning kuivõrd teiste laste vanematel puudus võimalus lastele järele tulla, paigutati nad esiti kainenema.

Politsei alustas juhtunu kõikide asjaolude väljaselgitamiseks menetlust.

Jõgeva noorsoopolitseinik Kirly Kadastik ütles, et korda rikkunud alaealistega saab käituda väga erinevalt. "Oluline on teada, et inimene on süüvõimeline alates 14.eluaastast, mis tähendab, et 14-18-aastasele saab määrata karistuse nii politseinik, noor võib sattuda kohtupinki või määrab talle mõjutusvahendi alaealiste komisjon," loetles Kadastik.

"Siinkohal on oluline üksipulgi lahti harutada ja süüvida sellesse, mis põhjusel noored selliselt käitusid ning kuhumaani täpsemalt ulatuvad nende tänaseks kuhjunud probleemide juured," selgitas noorsoopolitseinik.

Ta lisas, et tavaliselt kannab vilja, kui noori mõjutada seaduskuulekale käitumisele läbi vestluse, õpetliku loengu, vajadusel ka alaealiste komisjoni kaudu. "Kui noor aga sealt saadud õppetunde siiski ellu ei vii ning jätkab korrarikkumisega, tuleb katsetada juba rangemaid abinõusid," rääkis Kadastik."

Kadastik rõhutas, et ükskõik milline saab tulevikus olema noori puudutav menetluslik otsus, oli politsei esmaseks ülesandeks tagada kõikide isikute ohutus. Selles osas oli ühegi vigastuseta lõppenud operatsioon kiire ja tulemuslik.