Elektriõnnetustes hukkus eelmisel aastal kaks ja sai viga 49 inimest

 (2)
www.DELFI.ee
                     
Elektriõnnetustes hukkus eelmisel aastal kaks ja sai viga 49 inimest
Foto: Rene Suurkaev, Eesti Päevaleht

Möödunud aastal juhtus enamasti kodudes ja peamiselt hooletuse ja ohutusnõuete eiramise tõttu 51 elektrist põhjustatud õnnetust, milles hukkus kaks ja sai viga 49 inimest.

Tehnilise järelevalve ameti (TJA) teatel juhtus 90 protsenti õnnetustest olmeoludes ehk kodus või selle lähiümbruses, kümme protsenti juhtudest olid tööõnnetused ning seotud alajaamade või jaotuskeskustega. Elektriõnnetuste peamisteks põhjusteks on ohutusnõuete eiramine, hooletus ning mittekorras elektriseadmete kasutamine.

Piirkondade lõikes toimus sarnaselt eelnevate perioodidega kõige enam õnnetusi Põhja-Eesti piirkonnas Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal - kokku 27 õnnetust (54 protsenti kõigist registreeritud õnnetusjuhtumitest). Oluliselt tõusis õnnetuste arv Lõuna-Eestis, kus 2010. aastal toimus neli ja 2011. aastal 16 õnnetust (33 protsenti kõigist registreeritud õnnetusjuhtumitest).

Kuude lõikes toimus kõige enam õnnetusi suvekuudel - juunis üheksa, juulis kaheksa ja augustis kümme. Ülejäänud kuudel juhtus kuni viis õnnetust. Õnnetuste arvu kasv suvekuudel on peamiselt tingitud erinevate elektriseadmete kasutamise suurenemisest suvisel perioodil.

Väikelastega juhtunud õnnetuste arv on kasvanud

Kõige enam õnnetusi toimus vanuserühmaga 19-29 eluaastat (31 protsenti kõigist registreeritud õnnetusjuhtumitest). Jätkuvalt on palju õnnetusi väikelastega­ - kui 2010. aastal oli õnnetusjuhtumeid väikelastega kuus, siis 2011. aastal tõusis selliste juhtumite arv kümneni.

Lastega toimunud õnnetuste peamiseks põhjuseks on nende vähene teadlikkus elektriga seotud ohtudest ja õigest käitumisest õnnetuse toimumise korral, samuti vanemate hooletusest tekkinud ohuolukorrad, kus katkised või katmata pingestatud osadega elektriseadmed või -juhtmed on lapsele kättesaadavad.

Elektriõnnetusi saab vältida järgides elementaarseid ohutusnõudeid:

· elektriseadmeid tohib kasutada üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil ja oludes;
· nähtava rikkega elektriseadmeid ei tohi kasutada, samuti ei tohi neid laste käeulatusse jätta;
· kui elektriseadme ohutuse osas tekib kahtlus, tuleb pöörduda elektriala spetsialisti poole, mitte hakata seadet ise parandama;
· elektritöid võivad teha vaid vastava ettevalmistusega elektritööde tegijad;
· omavalmistatud elektriseadmed võivad olla eluohtlikud;
· maja või korteri elektrisüsteemi on soovitatav paigaldada rikkevoolukaitselüliti, mis kaitseb elektrilöögi ja tulekahju eest;
· lastega tuleb rääkida elektriga seotud ohtudest, sealhulgas elektriliinide ja alajaamadega seotud ohtudest. Samuti tuleb lapsi õpetada elektriseadmeid õigesti kasutama ning rikkega seadmeid ära tundma.

Lisainfo elektriohutuse kohta on kättesaadav tehnilise järelevalve ameti ohutusportaalist aadressil: www.ohutus.ee.


Nimi
Kommenteerimistingimused
Kasulik