Tänavu juulist jõustunud seaduse kohaselt saab füüsilist isikut rämpsposti saatmise ehk spämmimise eest karistada kuni 18 000 krooni ning juriidilist isikut kuni 50 000 krooni suuruse trahviga, vahendas ERR-i uudisteportaal.

Riigi infosüsteemide arenduskeskuse andmetel on käesoleva aasta seisuga 99% kõigist netis levivatest e-kirjadest rämpspost.

Jurist Ants Nõmper nentis, et Eestis pole seni keegi veel rämpspostitamise eest karistatud, kuna see on niivõrd hall ala — tema soovitab spämmi saamisel teha avalduse andmekaitseinspektsiooni.

Kuigi spämm on e-postiga saadetud soovimatu sisuga reklaam, milleks kirjasaajalt pole nõusolekut küsitud, ei ole e-posti turundajate kinnitusel juriidilistelt isikutelt neile reklaami saatmiseks nõusolekut vaja, kuna nende andmed on kättesaadavad ja neid võib kasutada reklaami saatmiseks.

Kuna Eesti seaduste kohaselt võib firma aadressile saata põhimõtteliselt kõike, siis seda otsepostitajad ka teevad.