Legendi järgi tekkis rongi bensiinitsisterni vigastuse tagajärjel põlevvedeliku leke ning vedeliku süttimis- ja plahvatusohu tõttu oli vaja määratleda ohuala, evakueerida sealt inimesed, päästa rongist reisijad ja korraldada kannatanute transport haiglatesse.
„Jälgides viimasel ajal maailmas aset leidnud raudteeõnnetusi, on teema aktuaalne. Üks efektiivsemaid vahendeid hädaolukorraks valmistumisel on õppus, mille käigus kontrollime väljatöötatud reageerimisplaanide toimivust ja täiendame neid. Õppusel vabatahtlikult evakueeritavatena osalevad inimesed saavad läbi oma kogemuse õppida ohuolukorras käituma,“ selgitas õppuse peamisi eesmärke Ida päästekeskuse kriisireguleerimise büroo juhataja Maido Nõlvak.
Kuigi raudteeõnnetuse aset leidmise tõenäosus on suhteliselt väike, on seoses suure kaubakoguse ja rahvahulga ning rongide suure massiga õnnetuse võimalik tagajärg väga raske.
Ida- ja Lääne-Virumaad läbival raudteel veetakse igal aastal ligi 23 milj t ohtlikke aineid, mis moodustab ligikaudu 75% kogu kaubaveost Eesti Raudtee taristul.
Regionaalse õppuse korraldas päästeameti Ida päästekeskus koostöös ASi Eesti Raudtee, Narva linnavalitsuse, politsei- ja piirivalveameti, häirekeskuse ja terviseametiga. Õppusest võttis osa ligi 400 inimest.
