Operatsiooni käigus tabati kaks joobes juhti, seitse helkuri kasutusnõude eirajat, neli kiiruseületajat ja kaks tulede kasutamise nõuete eirajat, teatas politsei.

Viimase nõude eiramise puhul on tegemist küllalt sageli ettetuleva rikkumisega, kus lisaks lähituledele süüdatakse ka udutuled olukorras, kus udu ega muud halba nähtavust põhjustavat ilmastikutingimust tegelikult pole.

Üks udutulede kasutaja nimetas neid “kraavituledeks”. “Konstaablid pakkusid seepeale välja, et ehk võiks siis neil juhtidel, kes sageli kraavis kipuvad sõitma, erandina lubada “kraavitulede” kasutamist — siis tunneks ka teised liiklejad potentsiaalsed kraavissõitjad kaugelt ära,” vahendas humoorikat vahejuhtumit operatsiooni juhtinud Tartu politseiosakonna juhtivkonstaabel Anti Peiponen.

Politsei tuletab sõidukijuhtidele meelde, et liikluseeskirja kohaselt võivad eesmised udutuled põleda sõidu ajal ainult koos lähituledega või lähitulede asemel, kui nähtavus on halb.

Tagumised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult asulavälisel teel, kui nähtavus on halb või sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt tulede nähtavust tahapoole. Halva nähtavuse all mõistetakse ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutist olukorda, kui vaadeldava objekti nähtavus on taustast eristamatu alla 300 m.