Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel puhuvad Lõuna-Eestis praegu peamiselt põhjakaare tuuled ning Virumaal kirdesuuna tuuled, mis väga tõenäoliselt toob Põhja-Eestis levinud suitsuvine Lõuna-Eestisse, teatas Delfile päästeameti pressiesindaja.

Häirekeskustele laekub arvukalt kõnesid just Viljandimaalt, Jõgevamaalt ja Tartumaalt, kus inimesed kurdavad suitsuvine ja tugeva põlemislõhna üle. Päästeameti andmetel on Venemaalt pärinev suits levinud ka Lõuna-Soome ja Lõuna-Rootsi kohale.

Päästeamet palub inimestel, kes tunnevad ühtlast suitsuvinet häirekeskusi selle teabega mitte koormata, kuna tegemist ei ole meile lähedal asuva põlenguga. Samuti palub Päästeamet tugeva suitsuvine vööndisse jäävatel inimestel järgida tervishoiuasutuste poolt antavaid käitumisjuhiseid.

Metsatulekahjudest leviv suits võib terviseprobleeme tekitada eelkõige astmaatikutele ja krooniliste haigustega inimestele. Põhja-Eesti ja Virumaa kohal levinud suits on tervetele inimestele ohutu, tähelepanelikumad peaksid olema ülemiste hingamisteede probleemidega ja krooniliste südamehaigustega inimesed.

Suitsuga saastunud õhu mõju tervisele on erinev, see sõltub suitsu kontsentratsioonist õhus, suitsu koostisest. Saastunud õhk võib kahjustada kopsu- ja südamehaigeid, vastsündinuid, rasedaid, vanureid ning teisi nõrga tervisega inimesi.

Tervisekaitseinspektsioon soovitab eelpool mainitud haigustega inimestele järgmist: püsida siseruumides, eriti kui on suitsu tunda või märgata suitsust tingitud silmade ja kurgu ärritust; vähendada füüsilist aktiivsust; suitsustes piirkondades autoga sõites hoida aknad kinni; vältida teisi saasteainete allikaid siseruumides sh tubakasuitsu, puiduga kütmist, värvide ja lahustite kasutamist; suits võib tekitada hingamisteede ja silmade limaskesta ärritust. Veidi on abiks jaheda veega loputamine ja rahustavad kompressid.

Ülemiste hingamisteede probleemidega ja krooniliste südamehaigustega inimesed peaksid jääma siseruumidesse, sulgema uksed, aknad ning ahjude-kaminate siibrid, et välisõhk ei pääseks ruumi. Võimalusel kasutada ringleva õhu funktsioonil töötavat konditsioneeri ja/ või õhupuhastajaid. Haigussümptomite ägenedes peaks nõu küsima oma arstilt. Tolmumaskide kandmine ei ole abiks, kuna need on mõeldud suuremate osakeste filtreerimiseks.

Erilist tähelepanu peaks pöörama lastele, kuna lapsed tarbivad õhku ühe kehamassi kilogrammi kohta rohkem kui täiskasvanud ning seega on ka oht nende jaoks suurem.