Teisisõnu: kui ettevõtja Teet laenab pangalt oma kodu ehituse tarvis miljon krooni ning tema igakuine laenu põhiosa tagasimakse pangale on laenu tagasimakse perioodi alguses ligi 700 krooni kuus ja intressimaksed küündivad 3000 krooni ligi, siis jäänud pangale laenumaksetega jänni, on pangal õigus nõuda viivist senise 7000 krooni asemel 10 000 kroonilt. Teedu jaoks tähendaks see 470 krooni asemel 670-krooniseid viiviseid, kirjutab Eesti Päevaleht.
Pangad ei ole veel võtnud selget seisukohta, kas muudatuste jõustumisel intresside viivisega maksustamise võimalust kasutataks.
Küll aga märkis Nordea Pank Eesti krediidijärelevalve osakonna juhataja Viljar Kähari, et seadusemuudatust tuleb tervitada, sest see hakkab võlgnikke rohkem distsiplineerima: “Praegune regulatsioon pigem soosib võlgujäämist.”
Eesti Panga andmetel on Eesti inimesed ja ettevõtted jätnud krediidiasutustele augisti lõpu seisuga tähtajaks tasumata ligi 9 miljardit krooni, ja kui pangad hakkaksid kasutama uusi seadusemuudatusi ja nõuaksid sisse ka viivised intressidelt, tähendaks see aastas neile kuni 60-70 miljoni kroonist lisasissetulekut.
Võlanõustaja Kaidi Silver-Schöbe arvates pole praegu hea aeg hakata protsenti protsendiga maksustama, sest võlgu jäävate inimeste arv kasvab päev-päevalt.
Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevaleht Online'is
