Karastusjoogid lähevad kallimaks

Riigikokku minev pakendiseadus toob endaga kaasa mõningase kaupade hinnatõusu, sest seadusega pannakse tootjatele kohustus tagada jäätmete kokkukorjamine.

Riigikokku minev pakendiseaduse eelnõu delegeerib lõviosa pakendite kokkukorjamise kohustustest erafirmadele, kes on sunnitud sellesse investeerima miljoneid kroone, kirjutab Postimees.

Keskkonnaminister Villu Reiljani sõnul peavad tootjad ja kaupmehed selle tarvis looma vastava organisatsiooni. Riik toetab protsesse umbkaudu 300 000 krooniga.

Eesti pakendiühingu juhatuse esinaise Ilona Eskelineni sõnul läheb vastava ühingu asutamine ja pakendite kogumissüsteemi käivitamine siiski märksa rohkem maksma, küündides miljonitesse kroonidesse. “Riigi tugi katab võib-olla organisatsiooni akrediteerimise kulud,” lausus ta.

Seetõttu peavadki lõviosa kulutustest tegema ettevõtted, kes võtavad selle raha tagasi tarbijatelt. Kõigest hoolimata on aga ebareaalne, et riik suudab täita endale võetud kohustuse koguda 1. maiks kokku pool ringlusesse saadetud pakenditest.

50protsendise eesmärgi täitmise raskust tunnistab ka minister Reiljan, kes avaldas eilsel valitsuse pressikonverentsil arvamust, et sellise tasemeni jõutakse mõne aastaga.

Valitsuse heakskiidu saanud pakendiseaduse eelnõu kehtestab esialgu tagatisraha süsteemi vaid klaasist õlle-, karastusjookide ning lahjade alkohoolsete jookide pudelitele. Tulevast aastast laieneb see plekkpurkidele ning 2006. aastast ka plastpudelitele.