Väliskülastajate kulutused alkoholile ulatuvad aastas 400 miljoni kroonini, mis moodustab alkohoolsete jookide käibest 15-17 protsenti.

Uuring ei hõlma toitlustusettevõtetes ja tax-free poodides müüdud alkoholikoguseid.

Tallinna sadamas ja kesklinnas ehk turismipiirkondades asuvate kaupluste alkoholi müügikäibest moodustavad väliskülastajate ostud kaks kolmandikku.

Turismipiirkondades asuvate alkohoolsete jookide kauplusespetsialistide küsitluse alusel ostavad Eestit külastavad välisriikide kodanikud kõige rohkem õlut ja viina.

Väliskülastajatest ostavad soomlased teistest rahvustest enam viina, likööri ja õlut. Kaugematest riikidest saabujad ostavad Eesti eksootilisemaid tooteid, nagu likööre Vana Tallinn ja Kännu Kukk. Rootslaste ostud sisaldavad rohkem ka importtooteid — konjakit ja viskit.

Keskmine ostukogus ühe väliskülastajast ostja kohta Tallinna turismipiirkonna poodides on liiter viina, 0,8 liitrit konjakit, 1,1 liitrit likööri ja 11,3 liitrit õlut, mis tähendab, et korraga ostetakse ligilähedane üle piiri viia lubatav kogus. Suurim osa küsitletud kauplusepidajaid väitis, et viimase aasta jooksul on turistide alkoholiostud vähenenud, kuid see võib olla tingitud kaupluste arvu suurenemisest.

Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing rääkis neljapäeval põllumajandusministeeriumis toimunud turistide alkoholi ostumahu uuringut tutvustades, et Eestis on varasemate aastatega võrreldes kasvanud nii kange kui ka lahja alkoholi tootmine ja tarbimine.