Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul kaaluti tehingu mõttekust väga põhjalikult. ”Me kasutasime rahvusvahelist nõustajat, kes eri meetodeid kasutades hindas pakkumise vastavust aktsiate õiglasele väärtusele. Teine kaalutlus on mõju eelarvetasakaalule, mistõttu on meile väga oluline saavutatud kokkulepe täiendavateks dividendideks sel ning maksimaalseteks dividendideks järgmisel kolmel aastal,” ütles rahandusminister Jürgen Ligi pressiesindaja vahendusel. “Strateegilist huvi ühes telekomifirmast osalemiseks riigil ei ole, küll aga on osalemine problemaatiline riigi kui järelevaataja huvide konflikti ning õiglase konkurentsi seisukohalt.”
Koos Arengufondilt tagasivõetavate Eesti Telekomi aktsiatega laekuks riigile osaluse müügist, erakorralistest dividendidest ja dividendide tulumaksust kokku veidi üle 4 miljardi krooni. ”See on raha, mille võrra saab riik võtta vähem laenu või kasutada vähem reserve. Praeguste prognooside kohaselt oleks kokkuhoitav arvestuslik intressikulu aastas ligikaudu 260 miljonit krooni,” lausus rahandusminister.
Täiendava dividendi maksmine parandaks valitsussektori eelarve tasakaalu 518 miljoni krooni võrra. “Dividendipoliitika määratlemine lähitulevikus on riigile oluline tulumaksulaekumiste seisukohalt. Samas ei ole ei aktsia hinna ega ettevõtte kasumlikkuse seisukohalt midagi garanteeritut, mis tähendab pikemas perspektiivis äririski,” lisas Jürgen Ligi.
Riigile kuulub Eesti Telekomi aktsiatest 24 protsenti ning Arengufondile 3 protsenti. Riik on teeninud osaluselt alates 2004. aastast riigieelarvesse dividendidena 2,18 miljardit krooni, lisaks on Eesti Arengufondile laekunud dividende summas 126,2 miljonit krooni. Lisaks on alates 2004. aastast laekunud riigile Eesti Telekomi dividendidelt 2,53 miljardit krooni tulumaksu.
Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Annika Vilu ütles Delfile, et müügist saadav tulu on mõeldud riigi likviidsusseisu parandamiseks. “See on alternatiiviks laenu võtmisele või reservide kasutamisele.”
Vilu sõnul ei ole välistatud ka selle raha reservidesse paigutamine. “Üks võimalus on ka, et see raha läheb reservidesse ja hakkab end kasvatama,” selgitas Vilu.
