Turistide arvates on eesti rahvusjook õlu

Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt valminud uuringust „Eesti toidu kuvand turistide seas” selgus, et eesti toidu kuvand turistide seas on endiselt positiivne. Eesti rahvuslik toit oli välisturistide ettekujutuses endiselt liha- ja õllekeskne, rahvuslikuks joogiks peetaksegi õlut.

Uuringust järeldus, et eesti toidu kuvand on küll positiivne, kuid samas üldine. Kuvandi järgi on eesti toit hea ja maitsev ning kõige enam iseloomustaksid väliskülalised eesti toitu kolme märksõnaga- hea, maitsev ja värske. 90% vastanutest sööks eesti toitu ka oma järgmisel külaskäigul Eestisse. Kõige positiivsemalt olid eesti toidu suhtes meelestatud soomlased, teatas põllumajandusministeerium.

Välisturistide ettekujutus eesti toidust on paranenud, kuid teadmatus endiselt suur. Eesti toitudega on hästi kursis 27% ja jookidega 29% vastanutest. Eelmisel aastal olid vastavad arvud 21% ja 22%. Üle poole turistidest omasid mingit ettekujutust eesti toitudest ja jookidest ( 58% toitudest ja 61% jookidest), ülejäänute teadmised olid puudulikud või puudusid üldse. Kõige paremini olid informeeritud naaberriikide Soome ja Venemaa turistid.

Huvi eesti rahvuslike toitude vastu oli jätkuvalt kõrge. Kindlasti soovis Eestis viibides proovida rahvustoite 44% ja jooke 46% vastanutest. Harjumuspäraseid toite ja jooke soovis süüa vastavalt 26% ja 22% turistidest. Huvi proovida rahvustoite seondub eelkõige külastusaktiivsuse ja vanusega: mida enam kordi on riiki külastatud ja mida vanem turist, seda enam kalduvad eelistused harjumuspärase poole.

Eesti rahvuslik toit oli välisturistide ettekujutuses endiselt liha- ja õllekeskne. Lihatoite sõi 46%, kalaroogi 22%, kartulit, magustoite ja kapsast kõiki 10% rahvuslike toite söönutest. Rahvustoitude hulka kuuluvaks peeti mitmeid kooke, näiteks kohupiima-, rabarberi-, õuna-, pohla-, vaarikakooke. Rahvuslikud joogid seostuvad peamiselt alkoholiga, kõige tüüpilisem jook on õlu.

Uuringu tulemusena selgus, et info eesti toitude ja jookide ning neid pakkuvate toitlustusasutuste kohta võiks olla paremini kättesaadav. Info eesti toitu pakkuvatest toitlustusasutustest oli kättesaadav 43%-le ja ei olnud kättesaadav 38%-le vastanutest. Enim raskusi info kättesaadavuse koha pealt tunnistasid põhjamaalased (väljaarvatud soomlased) ja muudelt kontinentidelt pärit turistid. 30% vastanute arvates on Eestis liiga vähe rahvustoite pakkuvaid toitlustusasutusi.

Välisturistide poolt Eestis kulutatud summad toidule ja alkohoolsetele jookidele suurenesid aastaga oluliselt. Kui 2006. aastal kulutas üks turist keskmiselt toidu ja alkohoolsete jookide peale 766 krooni ööpäevas, siis 2007. aastal 1457 krooni. Kõige enam sooviti kaasa osta šokolaadi ja komme (40% toidu kaasaostjatest), maiustusi, kooke ja muud näksimist (34%) ning musta leiba (20%). Aastaga on huvi suurenenud maiustuste, Kalevi toodete ja juustude vastu. Turistide kogukulutustest toidule ja alkohoolsetele jookidele moodustasid toidukauplustes tehtud ostud 49% (715 krooni) ja toitlustusasutustes tehtud kulutused 51% (742 krooni).

2006. aastal viis Eesti Konjunktuuriinstituut põllumajandusministeeriumi tellimusel esimest korda läbi turistide küsitluse eesti toidu kuvandi teemal.