Euro tulek lükkub edasi?

Euro kasutuselevõtmine Eestis on siirdunud halli tulevikku seoses kiireneva inflatsiooni ehk hinnataseme üldise tõusuga. Eesti majandusasjatundjad või ametnikud ei soostu enam nimetama euroga liitumise aastat.

Eesti keskpanga kinnitusel “on kindel, et eurot ei võeta kasutusele enne 2011. aastat”. Rahandusministeeriumi teatel “võetakse euro kasutusele esimesel võimalusel, kui kõik tingimused on täidetud”. Täitmata tingimus on inflatsioon, mis vaevab kõiki Balti riike oma kiireneva tempoga, kirjutab Helsingin Sanomat.

Europiirkonnas on inflatsioon ehk tarbijahindade aastane kasv umbes kaks protsenti. Lätis ületas inflatsioon sügisel 13 protsenti. Eestis ja Leedus on inflatsioon sügisel tõusnud kaheksa portsendi kanti, Eestis oli möödunud kevadel inflatsioon veel neli protsenti.

“Inflatsioon on nii kiire, et majandus jookseb vastu seina,” ütles kauaaegne pankur Indrek Neivelt. “Kolme aasta inflatsioon tuleb ühe aastaga,” arvab ta.

Inflatsiooni kontsentreermist paistab soovivat ka Eesti valitsus, mis on koondanud tulevale aastale suured kütuse-, alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusud. Peaminister Andrus Ansip on põhjendanud aktsiiside tõstmist sellega, et inflatsioon aeglustub pärast hinnatõuse ja Eesti võiks võtta euro kasutusele 2011. aastast.

“Kahtlen,” kommenteeris Tartu Ülikooli makromjanduse professor Raul Eamets. Tema kinnitusel on euro kasutuselevõtt veninud ebamäärasesse tulevikku. “Valitsus ei ole mõelnud inflatsioonivastast programmi,” kritiseerib Eamets.

Eesti keskpank on soovitanud inflatsiooni vastu võitlemiseks seda, et valitsus koostaks suurema ülejäägiga eelarve.

Inflatsiooni kiirendab tarbimine. Koalitsioonilepingu järgi väheneb tulumaks ühe protsendi igal järgneval neljal aastal, mil inimestele jääb tarbimiseks rohkem raha. Valitsus tõstab järgmisel aastal pensione ja avalike teenistujate palku. Näiteks vangivalvurite palgad tõusevad 50 protsenti. Palgatõusud tõstavad aga tarbimist. Survet palkade tõusule suurendab ka tööjõupuudus.