Rämpsreklaam tõi Eesti Postile pahanduse
Eesti Post kannab postkastidesse ligi poole Tallinna rämpspostist ja ülejäänu jääb tema väiksemate konkurentide arvele, keda hinnatakse olevat paarikümne ringis. Maapiirkondades on aga Eesti Post rämpsposti kandja number üks.
Tarbijakaitseamet ja sideamet saatsid probleemi kohta hiljaaegu majandusministeeriumile kaebekirja. “Eesti Posti tegevus antud küsimuses ei riku ainult üksikute tarbijate huvisid, vaid tegemist on kõigi kirjakasti omanike õiguste ühepoolse ja teadliku eiramisega,” seisab ametite kirjas majandusministrile.
Kirjas avaldatakse ka nördimust, et Eesti Posti jaoks ei piisa rämpspostist keeldumise kleepsust kirjakasti küljes, vaid firma nõuab selleks kirjalikku avaldust.
Kahe ameti kiri lükkab ühtlasi ümber kümmekond Eesti Posti kummalisevõitu argumenti, miks firma ei näe vajadust või võimalust aktsepteerida postkasti omaniku selgesõnalist soovi rämpsposti mitte saada. Ametite hinnangul lähtub postifirma oma argumentides vaid enda ärihuvidest, jättes arvestamata omandi puutumatuse põhimõtted. Näiteks arvab postifirma, et rämpspostist loobumisel võib inimene jääda ilma olulisest pakkumisest või informatsioonist.
Eesti Posti juhatuse liikme Jaan Tuule hinnangul on adresseerimata reklaami kojukanne firma jaoks oluline, moodustades 2005. aasta 691,7 miljoni kroonisest käibest ligi 5 protsenti ehk 35 miljonit krooni.
Majandusministeerium on seisukohal, et ta vaidlusesse ei sekku ja soovitas tarbijakaitseametil alustada Eesti Posti suhtes rikkumismenetlus.
