Vahetult pärast linnapea kohalt lahkumist oktoobri keskel te keeldusite intervjuust, öeldes, et peate toimunu enda jaoks lahti mõtestama. Ütlesite siis, et võimuvahetuse põhjustasid vaidlus Diagnostikakeskuse üle, abilinnapea Anders Tsahkna ja tema ärihuvid. Kas olete nüüd sama meelt?

Ma olen seda meelt, et ärihuvid olid linnavõimu muutumise juures mitte vähetähtsad ja et üks nendest ärihuvidest oli seotud ka Diagnostikakeskusega. Ootan huviga, mis sellest edasi saab.

Oktoobri keskel viitasite ka Tsahkna varasematele sahkerdamistele. Mida te sellega silmas pidasite?

Mitmeid asju, millest on kirjutatud ka Äripäevas — alates sellest, kuidas tema kätte sattus Lasnamäe tervisekeskus. Ja lõpetades olgu või sellega, et iga kord, kui linn suurendas perearstide toetust, siis Tsahkna tervisekeskus tõstis kohe renti. Ühelt poolt püüdis ta abilinnapeana suurendada rahavoogusid sellesse valdkonda, teisalt hoolitses selle eest, et see raha jõuaks sinna, kuhu vaja.

Arvan, et Reformil ainult ärihuvid ongi, aga ma ei tahaks kõike nendele ärihuvidele taandada. Linnavõim vahetus ikkagi lähtuvalt Reformierakonna ja Res Publica selle aasta 13. jaanuari deklaratsioonist, kus Siim Kallas kirjutas alla kokkuleppele mängida võim kohalikes omavalitsustes ümber. Pärast seda jäi ainult küsimus, millal ja mis ettekäändel see toimub. Oma erakonna probleemide lahendamiseks müüs Reform Tallinna koalitsiooni maha.

Kas Teie arvates on kokkusattumus, et ajal, kui olite Eestist ära, lekitati mainitud deklaratsioon päevalehtede toimetustele?

Minu teada seda ei lekitatud, vaid selle toimetas lehtedele Res Publica kantselei.

Millal te ise hakkasite aimama, et võimupööre on õhus?

Ma arvestasin kogu aeg Reformierakonna sellise võimaliku käitumisviisiga. Olin enam-vähem kindel, et nad on meie sõbrad senikaua, kuni me moodustame koos enamuse.

Kohe pärast võimuvahetust püstitasite teesi, et Res Publica ja Reformierakond liituvad.

Mul oli ju õigus. Arvasin sedasama, millele Kallas ja Parts olid juba alla kirjutanud.

Mil viisil on ikkagi võimalik, et Andrus Ansipist saab uus peaminister? Kas Teie meelest võib see toimuda veel enne järgmisi Riigikogu valimisi?

Arvan, et kui parteid ühinevad, vajab liitpartei uut, hea karismaga esimeest. Kohe seejärel tõstatubki küsimus, et uus esimees võiks olla ka peaminister. Ja ma arvan, et juhul kui see toimub, leiab see aset lähemate kuude jooksul. Veel enne kohalikke valimisi järgmisel sügisel.

Te rääkisite ennist Reformierakonna ärihuvidest. Kas Keskerakond siis ei kaitse kellegi ärihuve?

Ma ei ole seda väitnud. Ma võiksin ju rääkida väikeettevõtluse toetamisest ja vaba konkurentsi tekitamisest, aga see on hoopis teine teema.

Samas on ju ka Keskerakonda seostatud teatud ärihuvidega, näiteks Urmas Sõõrumaa ja Falckiga?

Sõõrumaa on nii tark ärimees, et on end sidunud kõigi poliitiliste ringkondadega.

Teie suhted Sõõrumaaga on ilmselt siiani ülihead?

Ta töötas ju minu valitsuse ajal eriteenistuses ja me tunneme teineteist hästi juba sellest ajast peale. Meie suhted on väga head, aga ajakirjanduses ilmunud väited, nagu ma oleksin Hispaanias Sõõrumaa villas puhanud, ei vasta küll tõele. Minu teada oli Sõõrumaa ise sel ajal Ühendriikides. Ma ei ole Sõõrumaa Marbella majas kunagi käinud, ehkki ta on mind sinna mitmel korral kutsunud.

Ajakirjanduse väiteil on teile pakutud juba Falcki või siis Tallinki nõuniku kohta?

Mulle on tõesti mitmed firmad pakkumisi teinud, aga nende kahe ettevõttega seoses pole see teemaks olnud.

Kas Te kujutate end üldse ette poliitikavälise persoonina näiteks mõne ettevõtte juhtkonnas?

See on täiesti reaalne. Ma pole kunagi arvanud, et olen eluks ajaks poliitikaga laulatatud. Usun, et mul on võimeid läbi lüüa publitsistikas, teaduses ja ka äris.

Millal Teie lahkumine erakonna eesotsast teoks võib saada?

Ma ei saa teile öelda enda poliitikast lahkumise päeva, kuud ega aastat. Ütlesin kümmekond aastat tagasi, et poliitik peab käituma kogu aeg nii, nagu ta oleks igavesti poliitikaga seotud, samas olema valmis iga päev tagasi astuma. Olen sama meelt ka täna.