Soome näeb Eestis kasvavat konkurenti

Soome majandussektorites kaalutakse, kui palju Eesti jt Balti riikide astumine Euroopa Liitu suurendab konkurentsi ja pakub uusi võimalusi.

Suurimat konkurentsi nähakse transiidiäris, veonduses, toiduainetööstuses ja tööjõuturul, aga ka põllumajanduses. Prognooside tegemisse on kaasatud mitmeid majandusuuringute keskusi. Äsja valmis Pellervo majandusinstituudis (PTT) uuring “Baltimaade mõju Soome toiduainetööstusele”. Selles küsitletud 25 Soome toiduainefirma juhti on seisukohal, et Balti riikide astumine ELi toob neile rohkem kasu kui kahju.

Toiduainekaubanduses on Soomel suur edumaa. Viimastel aastatel on sealt eksporditud Eestisse toiduaineid 940–1130 miljoni krooni väärtuses, imporditud aga ainult 155 miljoni eest. Uuringus öeldakse, et Eesti toiduainete vedu Soome lähiaastail kasvab, kuid selle vastu on Soome firmad end kaitsnud Eesti firmade ostmisega. Tugeva positsiooni kogu Balti turul on saavutanud BBH, HK Ruokatalo, Vaasa & Vaasa, Cloetta Fazer, Valio ja Olvi.

Prognoositakse, et kuna Eesti palgatase moodustab Soome omast ainult 15–20% ja palgaerinevus kaob aeglaselt, siis jätkub Soome toiduainetööstuse Eestisse kolimine, eriti rohket käsitööd nõudvates liha- ja leivatööstuses. Samas Soome firmad kardavad, et ELis alaneb Eesti investeerimiskünnis, mis toob siia suuri rahvusvahelisi kontserne, kes alustavad Balti riikidest tungimist Soome turule.

Tõeliseks ohuks Soome toiduainetööstusele peetakse seda, et tuntud Soome toodete valmistamine võib siirduda Balti riikidesse. Soome firmad loodavad teravnevale konkurentsile omalt poolt vastata toodete kvaliteediga ja hinnakonkurentsivõime parandamisega. Soome toiduainete pääsu Balti turule soodustab Soome firmajuhtide arvates sealse kaubanduse koondumine suurte kaubanduskettide kätte, millest osa kuulub Soome kapitalile.

Soome piimatööstus on huvitatud, et Eesti jt Balti riigid saaksid ELis suured piimakvoodid, sest piimatootmise hind on seal palju madalam. Võib-olla toetab Soome selle mõjul Eesti piimakvoote ka ELi läbirääkimistel. Kui see läbi läheb, kasvab tulevikus piimatoodete eksport Eestist Soome.

PTT uurimuses öeldakse, et kõige rohkem kasvab 2004. aastal Eestist õlle jt alkohoolsete jookide sissevedu, kui Soome oluliselt ei alanda oma alkoholimaksu. Soomes on praegu õlleaktsiis 20,20 krooni, Eestis 2,50 krooni. Viinade puhul moodustab aktsiis Soomes 90% hinnast. Alates 2004. aastast tohivad soomlased reisilt sisse tuua 110 liitrit õlut inimese kohta. Soome õlletootjate väitel aitaks kodumaise tootmise säilitada 40protsendilise aktsiisi alandamine. Sel aastal valitsus alkoholimaksu alandamist võimalikuks ei pidanud, riigikassasse tõi see tulu 20,3 miljardit krooni.

Balti riikide konkurentsi ELi kaubaveoturul kardavad selgelt Soome veondusfirmad. Soome veokiliidu tegevdirektori Seppo Sainio hinnangul on Eesti autojuhtide palgatase vähemalt neljandiku võrra Soome omast madalam ja Eesti transpordifirmadel on kümneprotsendiline konkurentsieelis. Seetõttu näeb ta ohtu, et Balti veondusfirmad asuvad vallutama Soome-siseseid kaubavedusid.

Tõsi, Eesti jt teised kandidaatriigid on nõustunud Euroopa Liidu sooviga kehtestada kabotaaživedudel 2+2+1 üleminekuaeg. Sainio väitel tuleks taotleda selle pikendamist, kui on selge, et liidu seniste liikmesriikide veondusfirmad ei suuda uute tulijatega konkureerida.

Transiidi vallas peab Soome oma otsesteks konkurentideks Tallinna sadamat, mis tänu soodsale kulutasemele on kümne aastaga kasvatanud veoste käivet viis korda, ja Venemaa uusi sadamaid. Tänavu on edukalt transiidiärisse sekkunud Kotka uus, 500 hektari suurune Mussalo sadam, mille käive on olnud rekordiline. Samuti kavandatakse Helsingisse Vuosaarde uut, 150 hektari suurust sadamat.

Kõige ägedamad vaidlused käivad aga võõrtööjõu Soome lubamise üle. Ühel pool on ametiühingud, kelle survel Soome taotles läbirääkimistel Eestiga tööjõu vabale liikumisele kuni seitsmeaastase üleminekuaja, ja kes juba praegu protestivad odava Eesti tööjõu kasutamise vastu laevadel ja ehitustel.

Näiteks Soome parlamendis on sel sügisel olnud arutusel seaduseelnõu, mille eesmärk on lubada Soome reisilaevade meeskondadesse võtta pooled välismaalased. Merimies-Unioni vastuseisu tõttu pole seda vastu võetud, sest selle väitel kaotaks töö 3000 Soome meremeest.

Soome majandusleht Taloussanomat kirjutab: Soome kõrgete palga- ja sotsiaalkulude ning maksude tõttu püsib Eestil Soome ees konkurentsieelis veel vähemalt 10–15 aastat. Selle aja jooksul on tervel soomlaste põlvkonnal võimalus nautida Eesti soodsa hinnaga teenindust.

Soomel ja Eestil tihedad sidemed
Soome firmade arv Balti riikides
Eestis 1200
Lätis 600
Leedus 550

Soome investeeringud juuni lõpus kr
Eestis 15,54 mld
Lätis 2,66 mld
Leedus 2,97 mld