Isikuandmete kaitse seadust muudetakse

Isikuandmete kaitse seaduse reformi tulemusena kaob seadusest erand, mille kohaselt seda seadust ei kohaldata õiguspäraselt avalikuks kasutamiseks antud andmetele.

Selle augu kaudu voolab täna seaduse katte alt välja arvestatav hulk andmeid, kuna praktiliselt puudub võimalus tuvastada, kuidas üks või teine andmeühik on avalikuks saanud. Tuleva aasta 1. jaanuarist jõustuv seadusemuudatus lapib selle augu.

Sisuliselt on seadusemuudatuse eesmärk tagada, et iga töötleja veenduks isikuandmete töötlemise aluses ning tagaks oma lepingute, nõusolekute ja muude dokumentide vastavuse seaduse nõuetele. Samuti muutuvad nõusolekule esitatavad nõuded. Kui aasta jooksul ei ole suudetud töötlemist seaduse nõuetele vastavaks korraldada, tuleb töötlemine lõpetada.

Avalikustatud andmete suhtes on isikul veel õigus lasta ebaõiged andmed parandada, samuti pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalveasutuse või kohtu poole ning õigus nõuda seadusele mittevastava töötlemisega tekitatud kahju hüvitamist. Ühtlasi kümnekordistati seaduse rikkumise eest määratavaid rahalisi karistusi.

Seadusemuudatuse järgi võib mittenõuetekohane isikuandmete töötlemine juriidilisele isikule kaasa tuua kuni poole miljoni krooni suuruse trahvi. Edaspidi on isikul võimalik keelata selliste andmete töötlemine, mille avaldamise ja edasise töötlemise õiguslikku alust ei ole võimalik kindlaks teha.